valimissüsteemi lihtsustada Teisalt on Eesti valimissüsteem minu arvates ebademokraatlik, sest nimekirjades üles- alla nihkumine, asendushäälte ning liikmete süsteem toob kaasa moonutusi ning on keeruline ja kaval. Seega võivad kodanikud õigusega öelda, et valija tahtega ei arvestata. Eesti valimissüsteem jätab poliitikutele suurema võimaluse viilida kõrvale valija tahtest ning toimetada nii, kuidas endale kasulikum on. Isegi kui eelnev väide poliitikute isetegevusest paika ei pea, võib jääda rahval siiski mulje, et üritatakse võimalikult seaduse piires väänata asju enda kasuks ning valijate teadmatust põhjenduseks tuues omavolilisi otsuseid tehakse. Kui ka tegelikult pettust valimissüsteemis ei toimu, siis ometi mulje ning üldpilt, mis Eesti Riigikogu valimistest jääb, tundub mittedemokraatlik. Kuna aga demokraatia on kord, mida meie riigis rõhutatakse, peaks ka valimissüsteem läbi viima muudatused, et sobida demokraatliku riigikorraga.
1896. aastal sai ,,Postimehe" toimetajaks noor õigusteadlane Jaan Tõnisson (1868-1941?), mitmekülgne aatemees, kellest kujunes eesti rahvusluse tähtsamaid juhte. Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reiman jt.) keskus oli Tartu ja peahäälekandja ,,Postimees". Mõõdukad pooldasid isevalitsusliku korra ümberkujundamist parlamentaarseks monarhiaks. Nad
meeltmööda. Juba nelja kuu pärast peale pööret tuldi Rahvakomissaride nõukogus välja määrusega poliitharidustöö korraldamise kohta, millega kuulusid kultuuri hariduslikud organisatsioonid viivitamatule lõpetamisele. Nii ka Jüri Muusikaselts, mille ülevõtmise ajaks Rae uues koolimajas on märgitud 10. November 1940 kell 12.00. Miski polnud enam endine. See oli lõpp muusikaseltsi vaimule, mõttele ja tegutsemisele. Isetegevusest oli saanud käsutäitmine. Vabadusest sund. See oli mu elu esimene ajalookonverents, millest ma osa võtsin. Minu jaoks oli seda kõike päris huvitav teada saada. Kõik millest räägiti oli huvitav ja sain ka palju uut teada Eesti vallamajadest Harjumaa näitel, muusikaseltside asutamisest ja tegevusest (19. saj II, 2. saj. I poolel) ja Jüri muusikaseltsist mis oli üks esimestest. Ise valisin ma teemaks Jüri
…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e e s … … … … … … … … … … … . … … … . … … … … … … … . . . . … 1 1 2.1..Tööhüputees teema empiiriliseks uurimiseks ……………………..… .....11 2.1.1. Hüpotees ………………………………....….……………….……...…11 2.1.2.Õppeviis ……………………………………….……………….…. ...….11 2.1.3
...........................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ...........................6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ..........................................7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ....................9 II S ü n t e e s ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... . ... ... ... . ... ... ... ... ... ... ... . . . . ... 1 1 2.1..Tööhüputees teema empiiriliseks uurimiseks ............................. .....11 2.1.1. Hüpotees ...........................................................................11 2.1.2.Õppeviis ..................................................................... .......11 2.1.3
joomingut kui seaduserikkujate käitumistüüpi. Nende motiivide hulka kuulub püüd vabaneda igavusest. Psühholoogias nimetatakse igavuseks psüühilist seisundit, mis on seotud emotsioonidenäljaga. Sellesse kategooriasse kuuluvatel noorukitel on kadunud või tunduvalt 4 nõrgenenud huvi tunnetusliku tegevuse vastu. Noorukid ei tegele peaaegu üldse ühiskondliku tööga. Tuntakse vähem huvi iluskirjanduse vastu, harva võetakse osa isetegevusest, peaaegu ei käida teatris, puudub huvi muusika ja maalikunsti vastu. Tõsi, nad armastavad kino, kuid enamasti üksnes meelelahutusliku külje tõttu. Enamik noorukeid on teadlikud alkoholi kahjulikust mõjust, kuid nende seas on levinud ka arvamus alkohoolsete jookide ,,kasulikkusest" ; joomist peetakse täisealisuse tunnuseks ning taolist arvamust toetavad kaudselt mõned rajatagused kirjandus-ja filmiteosed, kus kujutatakse nautlevat joomist ning isegi poetiseeritakse joobeseisundit
liikumises esimene väljaõppinud luterlik jutlustaja, Lutheri õpilane. Ta oli õppinud alguses Greifswaldi ülikoolis ja siis jätkanud õpinguid lühikest aega 1523. aastal Wittenbergis. Liivimaale jutlustama, uut õpetust kuulutama oli saatnud teda Luther ise (Arbusow 1921:325). Marsowi jutlused saavutasid linnas suure populaarsuse ja linnarahva survel nimetas linna magistraat ta Maarja kiriku jutlustajaks. Selle otsusega rikkus magistraat piiskopi ja toomkapiitli õigusi. Nad kaebasid rae isetegevusest piiskop Blankenfeldile, kes asus otsustavalt tegutsema. Blankenfeld vandus, et ta kaotab pigem 5 või koguni 10 sõrme, kui talub enda linnas luterlikku jutlustajat. Ta asus raadi igati survestama ning et linn Tartu piiskopkonna vasallidelt toetust ei saanud, siis pidigi ta viimaks järgi andma. Marsow saadetigi Tartust välja ja ta asus elama ja jutlustama Tallinna. Järgmisena saabus Tartusse Svaabimaalt pärit kasuksepp Melchior Hofmann (1495-
· Esteetiline kasvatus oli seotud 3 aspektiga: töökasvatus NL kus valitses sotsialistlik kord, tegeles kunst palju töö teemaga. Töö täiustab inimest, tõstab esile uusi esteetilisi vajadusi ja loob tingimusi nende arendamiseks. Vaba töö tähtsaim; kommunistlik kasvatus esteetiliste nähtuste eesmärk oli kasvatada inimesi, kes on suutelised võitlema ja üles ehitama kommunismi. Ideoloogiline ajupesu kunsti kaudu; idee kunstilisest isetegevusest ehk asjaarmastajate massilisest kunstiloomingust. Professionaalsete kunstnike kõrval tegutsesid rahvatantsijad, koorid jm kunstilise isetegevustega tegelevate inimeste klubid. Neil oli oluline roll, tähtsus prof kunsti kõrval oli väga suur. Selle eesmärk oli samuti laiendada inimeste silmaringi, jagu saada mineviku iganditest, individualismist, ületada religioossus, eraomaniku psühholoogia ja natsionalism. · Marksistlik-leninistlik esteetika -Lenin
annaabi.ee 
