vastupanu nõukogude võimule. Meie kultuur kannatas selle tõttu oluliselt, sest uue põlvkonna haritlased said kultuuri hakata edendama alles 1960. aastatel. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis, kuid seetõttu pandi kinni väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud. See viis selleni, et külades ei tegeletud enam nii palju kultuuri ja isetegevusega, mis oligi nõukogude võimule meeltmööda. Nii nõrgenes maarahva seotus enda ja oma vanemate kodukohaga. Nõukogude võim piiras usutunnistuse vabadust. Kiriku hooned riigistati ja nende eest tuli maksta üüri. Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond. Kirikuõpetajate koolitamisega hakkas tegelema Tallinnasse rajatud Usuteaduste Instituut. Eesmärk oli kujundada inimeste vaenulikku kirikusse ja religiooni, selleks saavutamiseks
kurdina või jäänud kurdiks väikelapseeas. Keel ja kultuur antakse edasi vanematelt lastele. Paljudel kurtidel vanematel on kuuljad lapsed ja paljudel kuuljatel vanematel on kurdid lapsed. Kultuurides ja keeltes on siin piisavalt palju erinevusi. Kurtide keel ja kultuur on jäädvustatud läbi kontaktide teiste kurtidega kurtide kogukonnas. Kurtide ühingutel on tugevad omavahelised sidemed kurtide rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tegeletakse aktiivselt isetegevusega, kultuuri ja spordiga, omanäoline on ka vaba aja sisustamine. Viipekeelt on aastaid halvustatud ja see keel on olnud keelatud haridussüsteemis. Kasutati peamiselt oraalset meetodit, järk-järgult on aga suuremat tähelepanu pööratud kombineeritud ja kakskeelsele õpetusele, milles on oluline koht viipekeelel. Mais 1988 tunnustas Euroopa parlament viipekeele kasutamist kurtide kogukonnas. Viimaseid tunnustati ametliku keelevähemusena Rootsis, Taanis ja Soomes.
8klassilises koolis (praegune Tallinna Nõmme Gümnaasium), kus ta oli silmatorkavalt korralik. 1969. aastal jätkas Urmas õppetööd 46. keskkooli kunstiklassis (praegu Pelgulinna Gümnaasium). Keskkooli ajal käis Urmas ka Kunstiinstituudis ettevalmistuskursustel joonistamist õppimas. Keskkoolis hakkas silma paistma ka Urmase teatraalsus, miimika ja anne keelte peale. Olulisimad sõbrad keskkooli ajal olid Georg Bogatkin ja Raimo Aas, kellega koos tegeleti isetegevusega ja tehti riigikorda pilkavaid improvisatsioonilisi estraadikavasid. Kibuspuu oli kooliaja alguses väga tagasihoidlik, kuid läks aja jooksul üha lahtisemaks. Ta ei olnud aga ei pioneer ega komsomol. Reaalained talle meeltmööda ei olnud, küll aga paistis ta silma oma võimega mahakirjutamises. Spordiga tegeles Kibuspuu vehklemise näol päris palju ning armastas ka fotograafiat. Kõige enam meeldis Kibuspuule pildistada loodust, kuid üle kõige oli siiski joonistamine
· kiriku hooned ja varad riigistati · ateistlik propaganda, ilmaline tavade juurutamine 17. Kultuuri areng Hrustsovi ja Breznevi ajal. Hrustsovi ajal: · saabus suurem loominguvabadus, sest tsensuur nõrgenes · tekkis uus põlvkond kirjanikke (H. Runnel, Kaplinski, J. Kross, E. Niit), kunstnikke, muusikuid (V. Tormis, A. Pärt) · lubati jazz, levis rokk- ja beatmuusika · 1955. a alustas tööd Eesti Televisioon · isetegevusega tegeldi vähe, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset kõrgkultuuri · 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline kooliharidus Breznevi ajal · tsensuur karmistus · edasi toimusid üldlaulupeod, mis muutusid protesti avaldamispaikadeks · isetegevusringe jäi veelgi vähemaks · 1970ndail aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus · propageeriti kakskeelsust · 1978 alustati venestamist 18
laulupidu toimus 1947 2. aktiivne osavõtt isetegevusringide tööst Hrustsovi aeg 1. saabus suurem loominguvabadus, sest tsensuur nõrgenes 2. tekkis uus põlvkond kirjanikke (J. Kaplinski, H. Runnel, E. Niit, J. Kross jt.), kunstnikke, muusikuid (A.Pärt, V. Tormis 3. lubati Jazz-, rock- ja beat-muusika 4. 1955 alustas tööd Eesti televisioon 5. 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline koolikohustus 6. isetegevusega tegeldi vähem, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset kõrgkultuuri. 7. kirik oli minetanud oma koha suurema osa eestlaste elukorraldusest. Breznevi ajal 1. tsensuur karmistus 2. edasi toimusid laulupeod, mis muutusid protestiavaldamise paikadeks 3. isetegevusringe jäi veel vähemaks 4. 1970 aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus 5. propageeriti kakskeelsust 1978 alustati venestamist Haridus Õpik lehekülg 130-131 TV lk 56 h4 1. b
saavutatud? Auditi vajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi riskitegureid: tehingute toimingute hulk; võimalus muuta vara rahaks ja raha pettuse teel kõrvaldada; sooritatavate operatsioonide keerukus ning nende sooritamiseks vajalikud oskused; valdkonna reguleeritus seadusandlusega – kui on üle reguleeritud, siis on selge, et rikutakse normatiivseid eeskirju. Kui on vähe regulatsioone, siis tekib oht, et tegeletakse isetegevusega; juhtkonna ja personali tegelikud oskused, motivatsioon; auditi üldine keskkond – kogu olustik, milles auditit läbi viiakse. 20 Auditi ulatuse määratlemise ja sellega seotud riskide hindamise alusel on siseauditi eest vastutava isiku ülesanne auditi vajaduse ja prioriteetide määramine ning selle alusel auditi plaani koostamine
annaabi.ee 
