on väga vilunud erialainimene. Väga loominguline ja intelligentne. Kuid ta on täiesti lootusetu, mis puutub oma elu korraldamisse, st. tal puuduvad administratiivsed võimed. Ta unustab aja ja koha. Ta käitub ükskõikselt nende suhtes, keda ta ei pea asjatundlikeks. Mõnikord võib ta endast välja minna ja käituda häbematult - nt. kui majandusülem küsib andmeid puhkusegraafiku või möödunud nädala arvete väljakirjutamiseks või tahab saada ajakuluaruannet. Sellist asjatundlikku ja iseteadlikku erialainimest võime leida kõikjal ühiskonnas. Advokaat, arst, kunstiline juht, arhitekt, strateegia konsultant, raaliprogrammeerija, elektroonikainsener. Aga niisuguseid leidub ka käsitööaladel, nt. elektrik, kes ei pea sind pilgu väärilisekski sellal kui ta riket parandab või elektrikilbis mingit katkist osa välja vahetab. Ükskõik kuidas sa ka ei prooviks temaga juttu alustada, käitub ta enesest mõistetavalt nagu ekspert ja vaevub kõnelema üksnes omasugustega.
diletantlikul kirjamehel seigelda enda loodud kirjanduslikus maailmas. Seejärel kirjutas Raudsepp kaks ideedraamat, mille ainestik lähtus piiblist "Kohtumõistja Simson" (1927) ja "Siinai tähistel" (1928). 1929. a kirjutas ta komöödia "Mikumärdi", mille omapära peitub eelkõige erakordses tüübirikkuses. Näidend kujutab autori kaasaegset külaelu. Peategelane Jaak Jooram on suurtalunik ja põllumeeste erakonna tegelane. Jooram kehastab iseteadlikku ja seisuseuhket suurtalunikku, kelle mentaliteet ja elukäsitlus osutub naeruväärseks. "Mikumärdis" on naeruvääristatud erineva klassikuuluvusega inimesi, on esitatud nende veidrad arusaamad elust, inimlikud nõrkused. Karakterkoomikale tugineb ka H. Raudsepa "Vedelvorst" (1932), mis on kirjaniku teine tuntud külakomöödia. "Põrunud aru õnnistus" (1931), "Salongis ja kongis"(1933) ning "Mees, kelle käes on trumbid"
tava järgimine lihtsalt kombe pärast ei kujunda ega arenda ühtegi annet, mis on inimesele eriomane. Inimene areng toimub läbi valikute tegemise. ,,Kes teeb midagi sellepärast, et nii on kombeks, ei tee valikut. Ta ei õpi eristama, mis on parim ega seda soovima." Isikupärane inimene ise valib, ise usub, ise saavutab teadmised, ise jõuab oma veendumusteni. "Kes laseb end teistel juhtida, on vaid ahv, kes jäljendab." Mill ülistab sellist iseteadlikku, isikupärast, impulsiivset, energilist inimest, selline inimene on suuteline tegema nii rohkem head kui rohkem kurja. "Kui ühe inimese ihad ja tundmused on tugevamad ja rikkalikumad kui teisel, ei tähenda see midagi muud, kui et temas on rohkem 44 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010
tava järgimine lihtsalt kombe pärast ei kujunda ega arenda ühtegi annet, mis on inimesele eriomane. Inimene areng toimub läbi valikute tegemise. ,,Kes teeb midagi sellepärast, et nii on kombeks, ei tee valikut. Ta ei õpi eristama, mis on parim ega seda soovima." Isikupärane inimene ise valib, ise usub, ise saavutab teadmised, ise jõuab oma veendumusteni. "Kes laseb end teistel juhtida, on vaid ahv, kes jäljendab." Mill ülistab sellist iseteadlikku, isikupärast, impulsiivset, energilist inimest, selline inimene on suuteline tegema nii rohkem head kui rohkem kurja. "Kui ühe inimese ihad ja tundmused on tugevamad ja rikkalikumad kui teisel, ei tähenda see midagi muud, kui et temas on rohkem inimloomuse toormaterjali, ta on võimeline nii suuremaks headuseks kui kurjuseks." Kui sellisel inimesel on ka tugev tahe, siis saab ühiskond sellistest vaid kasu. GEENIUSED ... :
annaabi.ee 
