2013. aasta jaanuari alguse seisuga 530 inimest 38st riigist 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid Inimesele vajalik kosmosesse Elukeskkonda tagavad pardasüsteemid on inimese kosmosereiside planeerimisel ja läbiviimisel esmatähtsad Jaotatakse oma toimispõhimõtte järgi avatud ja suletud süsteemideks Arendatakse ka veel eriti ökoloogilisi ning bioloogiliselt isetaastuvaid süsteeme Võimalikult kõrge taaskasutusastmega süsteemid 75 kg kaaluv inimene vajab normaalseks talituseks igapäevaselt umbes: hapnikku 0,83 kg toitu 0,62 kg vett joogi ja toiduvalmistamiseks 3,56 kg vett pesemis- ja majapidamisotstarbeks 26 kg kokku 31 kg iga päev, aastas 11 400 kg. Tingimused 0-gravitatsiooni tingimustes kaotab inimene kesmiselt 1,5% luumassi kuus Kannatab lisaks veel pideva lihaste kärbumise käes
ning inimese sõltuvus oma elukeskkonnast. Need asjaolud seavad kosmoselendudele ülikõrged tehnilised nõudmised ning seoses sellega ka kõrge hinna. Elukeskkonda tagavad pardasüsteemid on inimese kosmosereiside planeerimisel ja läbiviimisel esmatähtsad. Elukeskkonda tagavad süsteemid jaotatakse oma toimispõhimõtte järgi avatud ja suletud süsteemideks. Arendatakse ka veel eriti ökoloogilisi ning bioloogiliselt isetaastuvaid süsteeme, mis toetuvad miniökosüsteemile laeva pardal ning võimaldavad kasvatada ka värsket toitu. Kosmosesõiduki kogu stardikaalu vähendamise ning puhta keskkonna tagamise huvides on otstarbeks sõidukid varustada võimalikult kõrge taaskasutusastmega süsteemidega. Selle vajalikkuse näiteks võib tuua, et 75 kg kaaluv inimene vajab keskmiselt normaalseks talituseks igapäevaselt hapnikku 0,83 kg, toitu 0,62 kg, vett joogi ja toiduvalmistamiseks 3,56 kg, vett
kasvandus. Saaremaal tegutsevaid kalakasvandusi (Aquamyk, Pähkla, Pihtla jt) ühendab Eesti Vesiviljeluse Tulundusühistu. Meresumpades kasvatamine on Eestis praegu madalseisus; samal ajal tuleb teada, et Soome ja Norra forellitoodang, mis on Eestiga võrreldes hiigelsuur, tuleb valdavalt sumpadest. Vikerforelli on paljudes maades, sh Eestis, sageli lastud looduslikesse vetesse, lootes suurendada harrastuskalastajate saake. Isetaastuvaid asurkondi pole peaaegu kunagi moodustunud ja tagasisaagid on olnud väikesed. Eestis on teateid kudepesadest või noorjärkude esinemisest olnud Esna, Kunda ja Pirita jõgedest. Meres sattus vikerforelli kõige rohkem Eesti kalurite püünistesse siis, kui forelli kasvatati meresumpades. Vanasti polnud sumbad kuigi töökindlad ja nendega juhtus alailma äpardusi, nii et kalad vabadusse pääsesid. Ka tänapäeval juhtub Soomes tormikahjustuste tõttu sumpade purunemisi või närivad hülged
annaabi.ee 
