Eesti kultuurilugu
maa ja põllumajandusega.
Seetõttu tuleb nõukogude perioodi asustusest Eestis rääkida kui kahest erinevast osast:
sisserännanud mitte-eestlased koondusid linnadesse, eestlased jäid aga maaliseks rahvaks. Sageli
öeldakse ka tänapäeval, et eestlaste juured on tugevalt kinnitunud maale. Võib-olla tugevamalt
kui ühelgi teisel Euroopa rahval.
Taasiseseisvunud Eesti
Taasiseseisvunud Eestis on jällegi muutunud asustuse arengu suunad. Sarnaselt esimesele
iseseisvusperioodile, kadus paljudel ettevõtetel ära senine turg. Uusi turge lääneriikides on aga
raske leida. Nii on iseseisvusperioodil kiiresti vähenenud töökohtade arv põllumajanduses ja
tööstuses. Suurenenud on aga töökohtade arv teenindussfääris (poed, pangad jne).
Teenindusettevõtetel on kõige parem asuda nendes linnades, kus on palju inimesi. Nii on
ettevõtetel palju kliente. Seetõttu on taasiseseisvunud Eestis paremas olukorras suured linnad ja
annaabi.ee 
