streike. * 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. *saavutasid kahel korral võidu parlamendivalimistel 3 fakti *Inglismaal oli probleem nii India kui ka *Välispoliitikas üritas Prantsusmaa välispoliitik Iiri iseseisvuslastega. kindlustada oma üleolekut Euroopas. a kohta * 1921.a. sõlmiti kokkuleppe, mille alusel *1935.a. sõlmiti vastastikuse abistamise sai Iirimaa dominiooni staatuse. leping Nõukogude Liiduga. *1937.a. kuulutas Iirimaa katoliiklik osa *1930ndate II poolel oli olulisim koostöö end iseseisvaks vabariigiks. Põhja-Iirimaa Suurbritanniaga.
Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis Tänu asumaadest sisseveetava tooraine madalale hinnale langes ka briti kaupade hinnad, mis tõstis nende toodete konkurentsivõimet Oma majanduse päästmiseks loobus Suurbritannia naelsterlingi kullastandardist Briti impeerium Briti impeerium oli 1920. 1930. aastail endiselt maailma suurim riigiühendus Emamaa suhted asumaadega olid keerulised Inglased olid hädas India ja Iirimaa iseseisvuslastega Suhted teiste dominioonidega lahendati 1931. aastal Westminsteri statuudiga Westminster Abbey India vabadusvõitlus Ideeliseks juhiks oli Mahatma Gandhi 1930. aastail algatati kodanikuallumatuse kampaania, mis tähendas, et: 1. indialased ei täitnud inglaste seadusi ega korraldusi 2. boikoteerisid inglise kaupu 3. korraldasid streike Iirimaa vabadusvõitlus Võitlust iseseisvuse eest juhtis Sinn Féini organistatsioon
Suurbritannia Riigkord- Põhiseadusik monarhia. Demokraatlik kord. Seadusi võttis vastu parlament. Riiki valitsesid konservatiivid. Kaheparteisüsteem. 1920- algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Tööerakond saavutas kahel korral parlamendivalimistel võidu ning juhtisid valitsust. Majanduses valitses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud Välispoliitika- 1.Omas dominioone. 2.Oldi hädas India ja Iirimaa iseseisvuslastega. 3. Suurbritannia ja temast sõltuvad riigid moodustasid Briti Impeeriumi. Prantsusmaa Riigikord- Alates 1870 vabariik. Demokraatlik kord. 1934 taheti kehtestada diktatuur. Keskmiselt kaks valitsust aastas. 1920- Majandus arenes soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. 20ndate lõpus laienes majanduskriis ka Prantusmaale. Välispoliitika- 1. Omas ka asumaid kuigi neid oli vähem kui Suurbritannial 2. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida 3
Hiljem nimetati seda Briti Rahvaste Ühenduseks. Tähtsamad osariigid ja asumaad olid India, suured maa-alad Aafrikas, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja jpt. Viimased kolm olid domiinionid ehk põhimõtteliselt iseseisvad riigid. Neil oli olemas kõik mis tavalistel riikidel. Ainus vahe oli see, et nad tunnistasid Suurbritannia riigipead ka enda omana. Kohapeal esindas teda kindralkuberner. Britid olid tõsiselt hädas Iirimaa ja India iseseisvuslastega. Iirimaa võitles alguses endale domiinioni staatuse, kuid lõpuks läks siiski suurem osa Iirimaast iseseisvaks. Iiri vabadusvõitlejad Prantsusmaa: põllumajandusmaast tööstusriigiks. Prantsuse majandus arenes 1920datel paremini kui Suurbritannia oma. Riik sai küll tugevasti kannatada, võlad olid suured, kuid tänu sõja võidule said uusi maa-alasi, mis sisaldasid kasulikke maavarasi. Põllumajandusest hakkas arenema tööstusriigiks
Seadusi võttis vastu parlament. Liberaalide kõrval teenis ka Tõõerakond. Valitsejad vahetusid tihti. Põhiseaduslik monarhia, kuningas riigipeaks, aga ei osalenud igapäeva elus kuigi palju. Briti rahvaste phendusse kuulusid-Austraalia,Lõuna- Ida Aafrika,India,Uus-Meremaa,Vaikse Ookeani Saared. Dominioon-Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liiikmesriik, millel on oma parlament, valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus.Briti valitsus oli hädas Iirimaa ja India iseseisvuslastega. Esialgu võitlseid iirlased välja dominiooni saatuse aga 1937.a said iseseisvaks enamik iirimaast.
Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. BRITI IMPEERIUM – aastail 1920 – 1930 maailma suurim riigiühendus. Pärast Esimest maailmasõda laienes see Saksamaale ja Türgile kuulunud alade arvel. Tõsiselt hädas olid inglased India ja Iirimaa iseseisvuslastega. Ideeliseks juhiks Indias oli Mahatma Gandhi. 1930.aastail algatasid Gandhi pooldajad kodanikuallumatuse kampaania, mis seisnes selles, et indialased ei täitnud inglaste seadusi ja korraldusi. 1914 võeti vastu seadus, millega Iirimaa pidi saama autonoomia. Kuid seadus jäi Esimese Maailmasõja tõttu rakendamata. Iirlased otsustasid hankida vabadust relvaga. 1921 sai Iirimaa dominiooni staatuse. Kõik
elatustaseme langust kriisiaastatel ning kaotas oma valijate toetuse. Seejärel sõlmis MacDonald liidu konservatiividega ning lõi nn rahvusliku ühtsuse valitsuse, mis koosnes paremapoolsetest leiboristidest ja konservatiividest. Inglismaa sisepoliitika toimus mõningane nihe paremale. 1935.a. tuli võimule Baldwini konservatiivide valitsus. Suurbritannia välispoliitika Inglismaal oli probleem nii India kui ka Iiri iseseisvuslastega. 1921.a. sõlmiti kokkuleppe, mille alusel sai Iirimaa dominiooni staatuse. Sinn Feini koondunud iiri rahvusradikaalid nõudsid aga täielikku sõltumatust ning Inglismaale kuuluva Põhja-Iirimaa liitmist ülejäänud Iirimaaga. Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vabariigi. Allesjäänud osa Ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks. 1937.a
asumaad olid India, suured maaalad Aafrikas, Kanada, Austraalia, UusMeremaa ja suur hulk Vaikse Ookeani saari. Kanada, LõunaAafrika, Austraalia ja UusMeremaa olid dominioonid, ehk Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Suurbritanniaga ühendas dominioone see, et nad tunnistasid riigipeana Inglise kuningat, keda kohapeal esindas kindralkuberner. Tõsiselt oli Briti valitsus hädas aga Iirimaa ja India iseseisvuslastega. Esialgu võitlesid iirlased välja dominiooni staatuse. 1937. aastal aga kuulutati välja suurem osa Iirimaast iseseisvaks vabariigiks. Suurbritannia koosseisu jäid vaid PõhjaIirimaa, kus enamiku elanikkonnas moodustasid Inglismaalt sisse rännanud inimesed. India saavutas iseseisvuse alles pärast II maailmasõda. Saksamaa Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks Euroopas oli veel ka Saksamaa. Saksamaad hirmutas kommunism, mida tolle aja ajakirjandus ka punaseks katkus
annaabi.ee 
