Kristjan Raud-i lemmikteemad olid läbi aegade Eesti loodus ja mütoloogia, rahva elu. Eriti kuulsateks said 1935 ilmunud eepose "Kalevipoeg" 5. trüki illustratsioonid. See teema oli teda võlunud juba Tartu päevil, aga erakordne vastutustunne ja enesekriitika ei lubanud tal tollal selle ülesande kallale asuda. Kristjan Raud-i 75- sünnipäeva tähistamiseks kuulutati 3. III 1940 välja temanimeline kunstiaasta, mis jäi ühtlasi viimaseks iseseisvusaegseks suureks kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum. Looming Kristjan Raud oli Eesti Muuseumi Ühingu rajajaid ja esimehi. Loonud peamiselt söe- ja pliiatsijoonistusi, vähem õli- ja temperamaale, kasutanud ka guassi ja akvarelli. Need kujutavad tahva elu ja saatust, loodust, inimese tundeilma jm. Muhus
Paraku jagus õnne kõrvale õnnetustki - 1930 suri Kristjani lähim sõber, vend Paul Raud, kes oli andekas portretist, kuid kunstnikuna siiski venna varju oli jäänud. Elu viimasel perioodil tegeles Kristjan loomingulise tööga rohkem kui varem ja see aeg kujunes talle väga viljakaks. Kristjani 75- sünnipäeva tähistamiseks kuulutati 3. III 1940 välja temanimeline kunstiaasta, mis jäi ühtlasi viimaseks iseseisvusaegseks suureks kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut ... nii lõpmatuseni." Kristjan Raua loomingust
Nüüd said talle esmatähtsateks kodu ja looming. Kunstniku perre sündis tütar ja kaks poega, 1929 valmis maja Nõmmel. 8 Kristjan Raud elu lõpul Elu viimasel perioodil tegeles Kristjan Raud loomingulise tööga rohkem kui varem ja see aeg kujunes talle väga viljakaks. 1935 ilmus tema kuulsaim töö: "Kalevipoja" illustratsioonid. Kristjani 75. sünnipäeva tähistamiseks kuulutati 3. märtsil 1940 välja temanimeline kunstiaasta, mis jäi ühtlasi viimaseks iseseisvusaegseks suureks kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut... nii lõpmatuseni."9 8 URL http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/?str=40&artCat=27 &artID=275 9 URL http://www.eestigiid
annaabi.ee 
