Et mõned maa kohad jathuvad ja kuumenevad erinevalt kiirusel, siis ongi osa koht jahedam. · Kuum katel o Hüdrotermaalne süsteem, oluline kõrge temperatuur 150 250 kraadi. Isegi praegu on need ooekani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas. Kuidas võis elu tekkida? · DNA-kesksele elule eelnes RNA-keskne elu · Ribosüümid ehk inimrakus leiduvad RNA-molekulid, mis osalevad DNA ja RNA kahjustuste likvideerimisel, isereplitseeruvad · Nukleiinhapete sünteesi pole katsetes saadud · Pole tõestatud geneetilise koodi teket ehk kuidas kandus info nukleiinhappelt valgule Sotsiaalne · Inimühiskonna ajalooline areng läbi kogemuste, teadmiste kuhjumise o Tekkis siis, kui tekkisid inimühiskonnad umbes 2 milj a tagasi 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal 2.1 Tõendid Tõendid on õpikus ptk 2.2 · Paleontoloogilised leiud ehk fossiilid
See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on rakuteooria praegu ühed tähtsamad üldistused bioloogias. Elu tekkis abiogeenselt nn. ürgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Elu tekke eeldused: • katalüütilised süsteemid (polüpeptiidid, polünukleotiidid) • autokatalüütilised süsteemid (polünukleotiidid) • isereplitseeruvad polümeerid (ilmselt RNA) • mehhanism, mille abil RNA suunaks valgusünteesi, s.o. geneetiline kood • molekulid, mis moodustaksid membraani (amfipaatsed molekulid - lipiidid), mis eraldaks keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mükoplasmad, ilma kestata bakterid, kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime või loomarakkudel. Nende diameeter võib olla 0.3 mikrom. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku.