Rakutsükkel ja rakkude kasv Rakutsükkel – raku eluperiood ühest jagunemisest teiseni (10-48h) ◦ G1 – sünteesitakse RNAd ja valke, 2n ◦ S – sünteesitakse DNAd, 2n->4n ◦ G2 – kromosoom koosneb kahest õdekromatiidist, 4n ◦ M – mitoosi faas ◦ G0 – puhkefaas Kontrollpunktid Replikatsioonitsükkel ja massitsükkel Rakkude paljunemine - mitoos Mitoos on somaatiliste ehk keharakkude kõige universaalsem jagunemisviis. Kahe jagunemise vahel rakus toimuvate isereguleeruvate protsesside kogumit nimetatakse mitootiliseks tsükliks. Mitootiline tsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist ning kestab umbes 10-20 tundi, mitoos ise kestab 1-2 tundi. Emarakust tekib 2 tütarrakku, mis on emarakuga identsed ning suudavad mõne aja möödudes omakorda jaguneda Jaguneb 5 faasiks - interfaas, profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Rakutsükli pikimas faasis, interfaasis rakk ei jagune. Interfaasis rakk suureneb, suureneb organellide
normitud käitumise prognoosimise ja järelmitega. Riik kui eriline organisatsioon ei sekku ühiskondlike suhete reguleerimisse mitte igal interaktsiooni tasandil ja mitte totaalselt, kõikehõlmavalt. Esmajoones sekkub ta siis, kui on vaja reguleerida üldise ehk avaliku huvi ning isikliku ehk erahuvi vastastikuseid seoseid ning ratsionaalset tasakaalustatust. Paljud sotsiaalsed protsessid toimivad ka ilma õigusnormide regulatsioonita ning seejuures kas moraali- ning tavanormide toimel või isereguleeruvate protsessidena. Samuti on uurimise objektiks riik kui organisatsioon ja selle tegevus, 28 mis spetsiifilisel viisil ja vormis suunab normitud käitumist ja ühiskondliku elu protsesse, samas aga ka ise sellele suunamisele (regulatsioonile) allub. Kaasaegses sotsioloogias on levinud ühiskonna poliitilise struktuuri teaduslikul kirjeldamisel tema käsitlemine nn sub- ja superstruktuuridena [lektori õppeskeem].
annaabi.ee 
