vastasmõjude abil ja reageerib välismõjudele kui ühtne tervik, mitte kui isendite summa. Erinevalt populatsiooni geneetikalisest käsitlusest, kus vastasmõjude abil ja reageerib välismõjudele kui ühtne tervik, mitte kui isendite summa. Erinevalt populatsiooni geneetikalisest käsitlusest, kus vastasmõju all mõistetakse eelkõige ristumist ja geneetilise info vahetust, mõistetakse vastasmõju ökoloogias õige laialt kui ühe isendi olemasolu sõltuvust teistest või kui isendivahelist seost: ristumist, konkurentsi, nakatamist, mehhaanilist mõju jne. Isendite vastasmõju tagajärjeks on populatsiooni terviklikkus, mis tuleb ilmsiks selles, et välismõjule vastab populatsioon kogu struktuuri ümberkorraldamisega ja oma funktsioonide muutumisega mingis ulatuses. 4. Geneetiline ühtsus ja heterogeensus Populatsioon on evolutsiooniprotsessi algüksus, ta on samaaegselt nii evolutsiooni tulemus kui ka uue bioloogilise liigi algridu
vastasssunaline. Korduvus (R) eeldab võimalust sama tunnust korduvalt mõõta. R näitab, kui suure tõenäosusega saadakse korduval mõõtmisel sama tulemus. Enamik jõudlusnäitajaid võimaldavad seda, olgu see kehamass, piimatoodang, munamass jpm. Korduvus arvutatakse analoogiselt päritavusega, kusjuures korduvuse tase on päritavuse piirmääraks, mis tähendab et R>h2. Muutlikkus (s; v) avaldub isendivahelist erinevust ühe tunnuse järgi.Kui kõik isendid on tunnuse (näiteks värvus) järgi ühesugused, pole võimalik kedagi eelistada. Muutlikkust väljendavad minimaalse ja maksimaalse näitaja vahe, standardhälve (s) ja variatsioonikoefitsent. Majanduslik väärtus (w) tagab inimtegevuse otstarbekuse. Loomade hindamine ja valik toob kaasa kulutusi, mida peab korvama valikutunnuste paranemisest tulenev tulu. 6. Valiku põhiparameetrid
annaabi.ee 
