25. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad ühel ajal samagas paigas. a) funktsionaalsest aspektist populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, st. isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust; b) geneetilis-evolutsioonilisest aspektist populatsioon on omavahel vabalt ristuvate ühe liigi isendite kogum, mis on teisest samasugustest isendikogumitest sel määral isoleerunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda; c) territoriaalsest aspektist populatsioon on üheliigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. 26. Kohanemine isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames. See toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele. Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes. Tagajärg on kohanemus 27
kujunemiseni. Populatsioon asukond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad ühel ajal samagas paigas. a) funktsionaalsest aspektist populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, st. isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust; b) geneetilis-evolutsioonilisest aspektist populatsioon on omavahel vabalt ristuvate ühe liigi isendite kogum, mis on teisest samasugustest isendikogumitest sel määral isoleerunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda; a) territoriaalsest aspektist populatsioon on üheliigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Populatsiooni omadused 1) bioloogilised omadused populatsioon nagu iga üksik organism kasvab, diferentseerub ja kaitseb ennast; populatsioon omab kindlat organiseerituse astet ja struktuuri, mida on võimalik kirjeldada. 2) grupilised omadused: sündimus, suremus, vanuseline struktuur.
ning mikroorganisme. Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas paigas. a) funktsionaalsest aspektist populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, st. isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust; b) geneetilis-evolutsioonilisest aspektist populatsioon on omavahel vabalt ristuvate ühe liigi isendite kogum, mis on teisest samasugustest isendikogumitest sel määral isoleerunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda; c) territoriaalsest aspektist populatsioon on ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Kohanemine e isendiline adaptsioon, toimub organismi elu jooksul. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise.
Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas paigas. Populatsiooni defineerimisel võib lähtuda. a) funktsionaalsest aspektist populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, st. isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust; b) geneetilis-evolutsioonilisest aspektist populatsioon on omavahel vabalt ristuvate ühe liigi isendite kogum, mis on teisest samasugustest isendikogumitest sel määral isoleerunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda; c) territoriaalsest aspektist populatsioon on ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. looduses on populatsioone tavaliselt raske piiritleda, sest isendid võivad liikuda ühest populatsioonist teise. Mõnede vegetatiivselt paljunevate taimede puhul on populatsiooni mõiste üsna ebamäärane terve haavamets võib tegelikult koosneda ainsa geneetilise isendi järglastest.
annaabi.ee 
