Roomariik oli õigusriik.suurt tähelepanu pöörati protsessi korekts ,juurdlusepõhimõte oli et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetundejärgi,rangelt järgima seadusesätteid,roomlased vältisid karme karistusi,sel ajal tekkisid ka esile seadusetundjad-juristid. Enamik roomariigi elanikest olid talupojad,nende seas oli rentnike kui ka maaomanike. Ülemkohi rikkus põhines suurtel maavaldustel-latinfundiumid. Need olid üha enam isemajandavad suurmõisad,kõike toodeti jatarbiti ise. Olid ka kõrgelt arenenud linnad. Linnad olid rooma impeeriumis nii majandus,kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad kui ka suuromanikud elasid linnas. Rooma oli orjanduslik ühiskond,orjatähtsus oli veel suurem kui kreekas,orjad olid erirahvustest,orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades,sageli lasti neid ka vabaks. Tradits rooma perekond oli
NSV Liiduks. Liit ühendas 6 Nõukogude Vaqbariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene; Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia) 1924-1945 ühentati vallutuste teel veel 9 riiki. Stalini võimu tekkides säilis vormiliselt liidu süsteem, kuid vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. Kehtestati talupoegadele toitlusmaksuga. Taastati eraettevõtlus. Kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) Kaasamine väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital). rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga). Stalini eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal. Stalini ajal kujunes NSVL-s välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Mindi üle käsumajandusele. Moskvast anti käsud ja keelud, mida ettevõtted järgisid. Alustati üliindustrialliseerimist, peamiselt rasketööstust
suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. NEPi meetmed Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) NEPi lõpp Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli nepi peamine toetaja Nikolai Buhharin. Nepi lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli neppi toetanud, et vastanduda Lev Trotskile.
Korrakohane õigusemõistmine Arvamuslugu Kohtus on põhiseaduslik institutsioon, mis tugineb võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttetele. Õigust mõistab ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse.
Nende järgi arvestati ka aega. Olümpiavõitja oli ühiskonnas väga austatud isik. olümpiam. olid esimesed suured sportmängud nind neid peetakse tänapäevani 5. millistes valdkondades põimusid hellenismiperioodil kreekapärased ja idamaised jooned. Too näiteid.Põimusid jooned nt valitsemises-võeti kasutusele uus valitsemisvõim, monarhia. selline valitsemisvorm kus on ainuvalitseja on iseloomulik just idamaadele. Varasemalt sõltumatud ja isemajandavad polised polnud enam sõltumatud. Nad said küll oma siseasju suuremas jaos ise korraldada, kuid välisasjades pidid alluma suurematele riikidele. Hellenismiperioodil õitses kreeka kultuur väljaspool kreekat. Kreekale iseloomulikud teadus ja filosoofia levisid terve Aleksander Suure rajatud impeeriumi aladel. Rajati teaduskeskusi ja tegeleti filosofeerimisega. ka uued linnad rajati kreeka eeskujul. Levis ka teater, kus tõusis komöödia osatähtsus. 6
transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest. b) nepi iseloomulikud jooned, hinnang 1. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele 1.1 talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada 2. taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive)kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) 3. väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) 4. rahareform (uus raha tšervoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) c) kollektiviseerimine, hinnang Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades
ka õpik lk.99) · Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) · NEP-i tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. Peep Reimer 1 1.3
Idaprovintsid muistse kultuuri, jõukate linnade, arenenud majandusega. Peamine kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad. Vähene romaniseerumine. Lääneprovintsid jäid arengutasemelt Roomale alla (vaid Põhja- Aafrikas foiniikia päritolu kõrgkultuur). Rooma - kultuuritooja. Suuremad linnad alles Rooma ajal. Peamine ladina keel. Ulatuslik romaniseerumine. Idas väiketalupojad, läänes peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused - latifundiumid. Esialgu toodang müügiks, hiljem isemajandavad. 4. Ühiskond ja eluolu Vallutatud aladel sood. linnade teket. Linn = tsiviliseeritud elu. Kreeka kultuuri mõjud. Seisuslik ühiskond. Kõrgeimad senati-aristokraadid. Järg. ratsanikuseisus - algselt hobusega roomlased, hiljem lihtsalt seisusemärge. Samuti suurmaaomanikud (mõned), aga veel kaupmehed, riigiametnikud, kohtunikud. Nemad koos mood. ülemkihi. Neist madalamad: käsitöölised, vabad talupojad, rentnikud. Proletaaride hulga suurenemine - rahvakoosolekud.
maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nep-iga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid) · kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) · väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) · rahareform (uus raha - tservoonets - seoti kullastandardiga) lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks NB! Riik säilitas kontrolli ja reguleeriva osa majanduses III Sisepoliitilised reformid Reformid majanduses nõudsid reforme ka sisepoliitikas: 1
transportimine koonduslaagritesse, kus neid kasutati orjatööks või tapeti koheselt. 14. Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel Sõjakommunismilt NEPile 1921-1927 · Uus majanduspoliitika 1921 kevad · Toiduainete andmise kohustus asendus toitlusmaksuga. · Põllumajandussaaduste ülejääke või talupoeg vabalt kasutada, sh ka müüa. · Kaubalis-rahaliste turusuhete arendamine rahvamajanduses · Majanduse struktuuri põhiülesandeks said isemajandavad trustid ja nende koondised. · NEPi eduka rakenduse eelduseks oli rahareform uue rahaühiku käibelelaskmine, mis oli kindlustatud väärismetalliga. Parandas nii sotsiaalseid suhteid kui majandussüsteemi tervikuna. · Justiitsreform ühtlustati kohtusüsteem (rahvakohus, kubermangukohus, ülemkohus), piirati ja lihtsustati tribunalide süsteemi. Riiklik Poliitvalitsus võitlus spionaazi, banditismi ja
Keelustati viljaga kauplemine, hakati looma ühismajandeid, natsionaliseeriti tööstusettevõtted, jätkus majanduse langus ja näljahäda, talurahvamässud. 8.2 NEP NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, maal seati sisse põllumajandusmaks, taastati eraettevõtlus ja soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut, kasutati riigikapitalismi vorme (südikaadid isemajandavad ettevõtted), kaasati väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA, GB kapital), rahareform (uus raha seoti kullastandardiga). 8.3 Nõukogude Liidu moodustamine NSVL moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgema võimu juhtimist teostas Kommunistlik Partei. NSVL moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene,
II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nepiga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid) · kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) · väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) · rahareform (uus raha - tservoonets - seoti kullastandardiga) lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks · NB! Riik säilitas kontrolli ja reguleeriva osa majanduses III Sisepoliitilised reformid Reformid majanduses nõudsid reforme ka sisepoliitikas:
kuninga võim nõrgenes, nagu juhtus juba Karli järglase Ludwig Vaga puhul, hakkasid otsekohe ilmnema lagunemisprotsessid ka riigisüsteemi alamates lülides. Rooma maailma lagunemine kajastus ka rahandussfääris ja müntide vermimises. Riiklikud rahapajad, nagu näiteks Trieris või Lyonis, olid laostunud. Rooma linnakultuur lakkas olemast. Elu kandus linnast maale. Kui varem otsisid maal toodetud toiduained teed linnaturgudele, siis nüüd oli vastupidi. Tekkisid põllumajanduslikud isemajandavad üksused, domeenid. Tootes vaid enda vajaduste tarbeks, ei vajanud domeenid oma tarbjalikukkuses kaubandust. Raha väärtuste langedes kadus ühtlasi vääringute ühtsus. Esimese germaani vürstina usurpeeris Meroving Theudebert I keisri õiguse vermida münte oma nimega. Läänegootide ja langobardide kuningal õnnestus mündivermimine kuninga kontrolli all hoida. Prantsuse ajaloolane Pierre Riche on ajalooallikatest välja uurinud erinevate kaupade väärtusvahekorrad
See on ka eraldi loengukursus. 5. Globaalökoloogia – uurimisobjektiks on biosfäär. 6. Üldökoloogia – uurimisobjektis on eluslooduse ja keskkonna vastastikuse mõju üldiste seaduspärasuste selgitamine. Küllap leidub teisigi alaliike, kuid eelöeldustki järeldub, kui laiad ja mitmetahulised on ökoloogia uurimisvaldkonnad. 3. AUTOTROOFIDEKS nimetatakse rohelisi taimi, mis on energeetiliselt isemajandavad. Neil esineb nii hingamine kui ka fotosüntees. HETEROTROOFID on organismid, mis tarbivad energiat, mida taimed on talletanud. Neil on ainult hingamine. 2. ÖKOLOOGILISTEKS TEGURITEKS Õkoloogilised tegurid Biootilised tegurid Abiootilised tegurid Kliimategurid Elukeskkond Õhk, vesi, muld
Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti benediktlasteks. Kõik kloostrid olid isemajandavad. Nad tegid kõik riided ja tööriistad ise ning nad kasvatasid ise sööki. Kõige tähtsam töö oli munkadel raamatute ümberkirjutamine. Kiriku tähtsamaks tegevuseks oli usulevitamine ehk misjoon. Üks tuntumaid misjonäre oli püha Patrick. Ta elas 5.sajandil. Ta tegutses Iirimaal misjonärina. Varakeskajal hakkas ristiusk levima. 3) Frangi riik 5. sajandil sai Frangi riigi kuningaks Chlodovech. Frangi riik koosnes neljast suurest piirkonnast
Igas kirikus oli oma preester. Kirikukogul oli organ, mis võtab vatsu kirikuga seotuid otsuseid. Keskajal sai kirik endale nimetuse Katholikus üldine Tekkisid erakute vennaskonnad ja kloostrid. Benedictus sündis 5. sajandi teisel poolel Neusial. Ta ütles lahti kõikidest maapealsetest ahvatlustest ja hakkas oma õega erakuks. 530. aastal lõi ta oma kloostri Monte Cassino. Inimesi, kes järgisid Benedictuse kloostrielu reegleid nimetati benediktlasteks. Tekkisid ka isemajandavad kloostrid. Kloostrites oli kõige tähtsam ülesanne raamatute ümberkirjutamisel. Kirikule tähtsaks tegevuseks oli ristiusu levitamine ehk mission. ( Kristlus on missioone usund ).Tuntuim misjonär on iirlane Püha Patrick, kes elas 5. sajandil. 2) Kiriku võitlus ketserite vastu (22) Katoliku kirik ei leppinud seisukohtadega, mis tema mainet alla kiskusid. Usuti , et inimene pääseb pärast surma paradiisi kiriku abiga, kui ta õigesti usub
teistel lahkumise(social). Viimane chiefdomi puudutanud tegelane T. Earle, viimase paarikümne aasta chiefdomi kaitsja. Ka tema chiefdom on selgelt repressiivsem kui Chervise oma?. On teinud chiefdomi suuremaks. Pealikul ka seal võim, kuid elanikkond ulatud juba 1000 või kümmnesse tuhandetesse. Oluline see, et leidis, et Chervic on ümberjaotamist oluliselt üle hinnanud. Kogukonnad, kes chiefdomi kuuluvad, on isemajandavad kogukonnad ja toodavad vajaliku ise, seega pole ümberjaotamine vajalik. Pole ka võimalik sest tegu ju toiduga valdavalt(riknev staff). Kriitilisetks hetkedeks võis pealik küll midagi koguda, kuid sellel ei põhinenud võim. Pealiku eesmärk on saavutada kontroll ühiskonna üle, see tuleb puht egoistlikest motiividest. Üritab luua kaaskonna, kes teda toetab ja selleks, et kaaskonda enda külge liita, peab ta midagi andma ja selleks peab ta kehtestama kontrolli ressurside st maa üle.
sisevastuolusid. Positiivsest vaatepunktist pakkusid nad aga aafriklastele usulist alternatiivi, tutvustasid neile meditsiinisaavutusi ning võitlesid orjanduse vastu. Aafrika sisealadele järgnesid misjonäridele tihti ka sõdurid – kui nt mõnel alal oli Ühendkuningriigil rohkem misjoniseltse, siis läbi selle võis ka enda kolooniaalhuvisid õigustada. Tihti oli ka tarvis, et sõjavägi astuks usukuulutajate kaitseks välja. 19. saj keskpaigas olid mitmed misjoniseltsid Aafrikas isemajandavad. Euroopast tuli küll mõningast toetust, aga peamiselt tuli ise ellu jääda. Reini misjoniselts müüs nt elatise saamiseks põliselanikele relvi. Ugandas puhkes ka konflikt aafriklastest katoliiklaste ja protestantide vahel. Aafriklaste enda suhtumine misjonäridesse oli samuti vastuoluline, nad mõistsid, et tegu on Euroopa riikide huvide esindajatega. „Alguses oli meil maa ja valgetel piibel, nüüd on meil piibel ja valgetel maa.“ Transatlandi orjakaubandus
Tarbimisaktivismi iseloomustab üldiselt 1. Organiseeritus 2. Soov muutuseks tarbimise seisukohalt 3. Tunne, et tarbijatel on õigused 4. Kollektiivsus 5. Väärtused - alati põhineb mingil muul väärtusel 6. Mõju ühiskonnale laiem kui ainult toote või teenuse muutus Esimene laine: Kooperatiivid Esimene moderne kooperatiiv Rochdale'i 1844. Enne seda koguneti peamiselt veskite ümber, et oma vilja ja jahu pareminii ja odavamalt saada. Mõjutajaks ka Oweni jt utoopiad - isemajandavad üksused. Selliseid oli üle 500 kuid nad ei töötanud sest teised sõid nad välja (konkurents) ja töölisliikumised ei soosinud neid (klassivõitlus). Põhiliseks motivaatoriks on tarbija vajaduste rahuldamine. Smithi arvates peaks seda garanteerima turg, nende arvates peaks see tulema koostööst. Inimeste enese-abi. ,,Meie kui tarbijad oleme majadusliku maailma keskus, meie oleme kuningad. See, et me oleme nagu mass, mitte nagu kuningad, tuleneb sellest, et me ei mõista oma
annaabi.ee 
