hoonetulekahjude tekkepõhjus. Kuidas käidelada linaõli ja sellega kokkupuutunud esemeid, vältimaks isesüttimist ja tulekahju. 2. 3 3. ISEKUUMENEMINE Kõik õhuga kokkupuutuvad põlevained teatud temperatuuril hakkavad oksüdeeruma. Oksüdeerumine on on soojust eraldav protsess ning soojuseeralduse kiiruse ülekaalus olek soojusäraande kiiruse suhtes põhjustab aine isekuumenemise. Isekuumenemine läheb üle põlemiseks siis, kui temperatuur on tõusnud isesüttimistemperatuurini. Sellisel temperatuuril toimub eksotermiliste protsesside kiiruse järsk tõus, mis lõpetab isekuumenemise süttimisega. (Talvar, 2009, lk. 88) Temperatuuri, mille juures algab süsteemi isekuumenemise kiirenemine kuni süttimiseni, me vaatleme kui isesüttimistemperatuuri. Madala isesüttimistemperatuuriga võivad olla nii vedelikud kui ka gaasid
• Hingamisel vabanev soojus põhjustab vilja isekuumenemist. • Isekuumenev niiske vili on soodne elukeskkond mikroorganismidele (nende elutegevus tõstab temperatuuri veelgi). • Niiske teravili võib isekuumeneda kuni temperatuurini 65º C. 49 • Isekuumenenud vili muutub: - idanemisvõimetuks, - toidu- ja söödakõlbmatuks. • Isekuumenenud teravili ja sellest valmistatud jahu on mürgine ka pärast kuivatamist. • Isekuumenemise vältimiseks: - kuivatada teravili alla 14%-lise niiskuseni, - säilitada erilistes tingimustes (vilja temperatuuri tõus ja kvaliteedi langus välditud). 50 Toiduteravilja säilitamine • Kuivatatult säilitamine 13-14%-lise niiskuseni. • Ainuvõimalik seemne- ja toiduvilja (sh õlleodra) säilitusviis. • Kuivatatult säilivad vilja peamised omadused: - idanevus (seemnete võime idaneda),
o Neil on stabiilsemad sidemed valgu eri osade vahel, mis teeb nende valgud paindlikumaks o Membraanid on vedelamad, sisaldavad rohkesti küllastamata rasvhappeid Termofiilid o Esinevad kuumenevates kompostihunnikutes o Neil on termostabiilsed dipikoliinhapet sisaldavad spoorid o Põhjustavad heina, sõnniku, kompostihunniku vms isekuumenemise o 40°-70°C Hüpertermofiilid o Leidub merepõhja avanevatest kuumavee allikatest o Nende hulka kuuluvad peamiselt arhed, mis näitab et elu tekkis termofiilsena o 65°-110°C Hapniku mõju mikroorganismidele: · O konsentratsioon õhus on 21% · Elu tekkis ilmselt ilma O-ta ja hapnik tekkis atmosfääri kui tekkisid sinivetikad
mais, raps) , sest väikese lahustuvuse tõttu on välditud konservandi väljajuhtimine koos mahlaga. Siloben on 30-35%-line naatriumbensoaadi lahus bensoehappe tootmise reaktsioonivees. Siloben on läbipaistev lõhnata vedalik, külmub 15 kraadi juures, sulamisel tekkinud sade lahustub enamasti uuesti üles soojas segamisel. Sobib närvutatud rohu s.h ka kuivsilo valmistamiseks, kus puudub võihappekäärimise oht, aga nõrga tihendamise tõttu tekib isekuumenemise oht. Isekuumenemine tekib siis, kui õhk pääseb silo virna sisse kile katkemisel ja silo söötmisel. Konservant väldib silo hallitamist ja kuumenemist Superben erineb siloberist sellele lisatud urotropiini poolest ja on seetõttu tõhusam. Külmub alles alla 25kraadi juures ja selle sulamisel ei teki sadet. Superben sobib valgurikka noore rohu sileerimiseks kõrgetoodanguliste lehmade jaoks. Konservant kaitseb valku
Selle koostis ja omadused sõltuvad turvast moodustavate taimede liigist ja nende bioloogilisest pü- sivusest ning lagunemistingimustest. Nii nagu iga orgaaniline aine kuumeneb suures koguses hoidmisel, nii ka turvas aunades. Kuumenemine võib lõpptulemusena põhjustada turbaaunade süttimise ja turba kütteväärtuse alanemise. Tootjale põhjustavad turbatulekahjud otsest majanduslikku kahju hävinenud turba näol, millele lisanduvad põlengute kustutamise kulutused. Kulutusi tehakse veel isekuumenemise vähendamiseks aunades. Turba-ettevõtte majanduslikule kahjule liitub omakorda keskkonnakahju. Orgaaniliste ainete isekuumenemise protsessi seletatakse mitmeti. Ühe tunnustatavama isekuumenemis-hüpoteesi järgi vaadeldakse seda bioloogilise ja keemilis-füüsikalise protsessina. Tuleohu allikaks on ka turba isekuumenemine aunades. A.Noodla andmetel 60..70% toodetud turbast on isekuumenemistunnustega. Selle tunnuseks on iseloomulik lõhn. Sellise turba veeimavus langeb järsult
Hingamisel vabanev soojus põhjustab vilja isekuumenemist. Isekuumenev niiske vili on soodne elukeskkond mikroorganismidele (nende elutegevus tõstab temperatuuri veelgi). Niiske teravili võib isekuumeneda kuni temperatuurini 65º C. Isekuumenenud vili muutub: - idanemisvõimetuks, - toidu- ja söödakõlbmatuks. Isekuumenenud teravili ja sellest valmistatud jahu on mürgine ka pärast kuivatamist. Isekuumenemise vältimiseks: - kuivatada teravili alla 14%-lise niiskuseni, - säilitada erilistes tingimustes (vilja temperatuuri tõus ja kvaliteedi langus välditud). 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? Kuivatatult säilitamine 13-14%-lise niiskuseni 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? iseloomustavad: - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv,
mais, raps) , sest väikese lahustuvuse tõttu on välditud konservandi väljajuhtimine koos mahlaga. Siloben on 30-35%-line naatriumbensoaadi lahus bensoehappe tootmise reaktsioonivees. Siloben on läbipaistev lõhnata vedalik, külmub 15 kraadi juures, sulamisel tekkinud sade lahustub enamasti uuesti üles soojas segamisel. Sobib närvutatud rohu s.h ka kuivsilo valmistamiseks, kus puudub võihappekäärimise oht, aga nõrga tihendamise tõttu tekib isekuumenemise oht. Isekuumenemine tekib siis, kui õhk pääseb silo virna sisse kile katkemisel ja silo söötmisel. Konservant väldib silo hallitamist ja kuumenemist Superben erineb siloberist sellele lisatud urotropiini poolest ja on seetõttu tõhusam. Külmub alles alla 25kraadi juures ja selle sulamisel ei teki sadet. Superben sobib valgurikka noore rohu sileerimiseks kõrgetoodanguliste lehmade jaoks. Konservant kaitseb valku
traktori järelkärusid ja muid sobivaid seadmeid. 30(113) Villu Vares Energia ja keskkond Õlgede varumise toimub teravilja lühikesel koristusperioodil (tavaliselt augustis). Et kasutada õlgesid kütteks kogu kütteperioodi vältel põhikütusena, on vajalikud suured hoidlad. Õlgede kvaliteedi säilimiseks (st isekuumenemise ja mädanemise vältimiseks) tuleb õled koristada ja hoidlasse paigutada kuni 25 % niiskuse juures. Kui hoidlasse toodud õlgede niiskus on kõrgem, tuleb neid kuivatada. Kuivatamiseks piisab tavaliselt külma õhu puhumisest läbi õlgede, milleks peaksid hoidla põrandas olema õhukanalid, kuhu õhk ventilaatoritega suunatakse. Sellist tehnoloogilist võtete on kasutatud ka loomasöödaks varutud heina kuivatamiseks säilitamiseks sobiva niiskuseni
annaabi.ee 
