Kalle Sild ÕLIDE JA RASVADE ISESÜTTIMINE LINAÕLI NÄITE Referaat Juhendaja:Stella Polikarpus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord................................................................................................................. 2 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 3.Isekuumenemine................................................................................................ 4 4.ÕLID JA RASVAD.................................................................................................. 5 5.LINAÕLI KATSE.................................................................................................... 6 5.1Katse Ontario Kohtuekspertiisi keskuses........................................................7 6.LINAÕLI KÄITLEMINE OHTLIKUS ETTEVÕTTES...................
jne.); last, mille omadused muutuvad niiskuse mõjul ja mille veoks tuleb kasutada kinniseid transpordivahendeid ning ladustamiseks kinniseid ladusid (keedusool, teravili, tsement, mineraalväetised jne.). Koodeks · Kuhje- ja puistlastil on mitmeid iseärasusi, mida tuleb arvestada kauba transportimisel ja ladustamisel: pudenevus, loomulik kaldenurk, puistetihedus, koostisosade kuju, haprus, isekuumenemine, -süttimine, kinnikülmumine, -vajumine, metallidel rooste põhjustaja, tervist kahjustav toime jpm · Teatud tingimustes võib kaup nihkuda -> põhjustades õnnetusi Sellest tulenevalt "Puistlastide ohutu veo koodeks" "Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes" · Puistlastide kohta kasutatakse koodeksiga määratletud termineid ja karakteristikuid. Terminid · Kontsentraadid (concentrates) looduslikust maagist
- seemne-, - toidu-, - söödavilja kvaliteet. • Teraviljakuivatite struktuur: - šahtkuivatid – 57%, - ventileerpunkrite baasil ehitatud soeõhk-punkerkuivatid – 32%, - trummelkuivatid – 8%, - külmõhkkuivatid – 2%, - muud kuivatid – 1%. 45 Säilitamine • Teraviljades bioloogilised protsessid: - seemnete hingamine, - järelvalmimine, - mikroorganismide ja aidakahjurite (närilised, kahjurputukad, lestad) elutegevus, - isekuumenemine. 46 Seemnete hingamine • Biokeemilised protsessid viljaterades: - tera hingamine (kulutades seejuures toiduvarusid), - vee eraldumine, - süsihappegaasi eraldumine, - soojuse eraldumine. • Protsesside kiirus sõltub tera: - küpsusfaasist, - niiskusest, - temperatuurist, - lisandite hulgast, - ümbritseva keskkonna tingimustest (temperatuur, niiskus). 47
Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mittereziimsed lastid ei allu vedamisel ja hoiustamisel lasti seisundit halvendavate tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid mida veetakse hermeetilises pakendis; · Reziimsed lastid vajavad mingit kindlat hoiu-/veoreziimi temperatuuri-, ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus; · Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid;
Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mittereziimsed lastid ei allu vedamisel ja hoiustamisel lasti seisundit halvendavate tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid mida veetakse hermeetilises pakendis; · Reziimsed lastid vajavad mingit kindlat hoiu-/veoreziimi temperatuuri-, ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus; · Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid;
võimalik, kuid siis tuleb vähendada kihtide paksust. Heinavirna kuivuse kindlakstegemiseks tuleb siis, kui ventilaator on vähemalt 6 tundi seisnud, see käivitada ja liikuda kerges riides üle virna. Kui virnast läbitulev õhk on kohati isekuumenemisele iseloomuliku lõhnaga ja ümbritsevast õhust soojem, või kui virna peal on kondenseerunud veest märgi kohti, siis tuleb ventileerimist jätkata. Kui selliseid kohti ei ole, tuleb mõne päeva pärast uuesti kontrollida. Heina isekuumenemine võib viia ka heina isesüttimiseni. Selleks on vaja, et õhuhapnik pääseks virna sisse ja tekkiv soojus saaks liialt hajuda ümbritsevasse keskkonda. Kõige ohtlikum on selles suhtes 30%-lise niiskusesisaldusega heinavirn. Kui aga heinavirn on ventileeritav, siis seda ohtu ei ole, sest läbi virna liikuv õhk jahutab ka heina maha. Rohusilod ja silode konservandid Noor rohi on veiste parim suvine sööt, talvine sööt on kvaliteetne rohusilo.
See soodustab vaimsete võimete arengut 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Teraviljad on rikkad Ca, P, Mg, K, Cl, Fe, Mn, Zn, Cu poolest 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? Kõige rohkem esindatud on B-rühma vitamiinid ( veel on esindatud E ja karotiin) 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Isekuumenemine Hingamisel vabanev soojus põhjustab vilja isekuumenemist. Isekuumenev niiske vili on soodne elukeskkond mikroorganismidele (nende elutegevus tõstab temperatuuri veelgi). Niiske teravili võib isekuumeneda kuni temperatuurini 65º C. Isekuumenenud vili muutub: - idanemisvõimetuks, - toidu- ja söödakõlbmatuks. Isekuumenenud teravili ja sellest valmistatud jahu on mürgine ka pärast kuivatamist.
võimalik, kuid siis tuleb vähendada kihtide paksust. Heinavirna kuivuse kindlakstegemiseks tuleb siis, kui ventilaator on vähemalt 6 tundi seisnud, see käivitada ja liikuda kerges riides üle virna. Kui virnast läbitulev õhk on kohati isekuumenemisele iseloomuliku lõhnaga ja ümbritsevast õhust soojem, või kui virna peal on kondenseerunud veest märgi kohti, siis tuleb ventileerimist jätkata. Kui selliseid kohti ei ole, tuleb mõne päeva pärast uuesti kontrollida. Heina isekuumenemine võib viia ka heina isesüttimiseni. Selleks on vaja, et õhuhapnik pääseks virna sisse ja tekkiv soojus saaks liialt hajuda ümbritsevasse keskkonda. Kõige ohtlikum on selles suhtes 30%-lise niiskusesisaldusega heinavirn. Kui aga heinavirn on ventileeritav, siis seda ohtu ei ole, sest läbi virna liikuv õhk jahutab ka heina maha. 82) Rohusilod ja silode konservandid Noor rohi on veiste parim suvine sööt, talvine sööt on kvaliteetne rohusilo.
Tootjale põhjustavad turbatulekahjud otsest majanduslikku kahju hävinenud turba näol, millele lisanduvad põlengute kustutamise kulutused. Kulutusi tehakse veel isekuumenemise vähendamiseks aunades. Turba-ettevõtte majanduslikule kahjule liitub omakorda keskkonnakahju. Orgaaniliste ainete isekuumenemise protsessi seletatakse mitmeti. Ühe tunnustatavama isekuumenemis-hüpoteesi järgi vaadeldakse seda bioloogilise ja keemilis-füüsikalise protsessina. Tuleohu allikaks on ka turba isekuumenemine aunades. A.Noodla andmetel 60..70% toodetud turbast on isekuumenemistunnustega. Selle tunnuseks on iseloomulik lõhn. Sellise turba veeimavus langeb järsult. Turba kui orgaanilise aine lagundamisest võtavad osa seened, bakterid, mikroobid mille elutegevuse aktiivsus sõltub keskkonna tingimustest s.o. toitainete kontsentratsioonist, temperatuurist, niiskusest ja hapnikuga varustatusest. Orgaanikat lagundavad organismid on turbas ning ümbritsevas keskkonnas
annaabi.ee 
