Tahtmatu geneetiliselt vanim, passiivne, sõltub ärritajate eripärast (ntx intensiivsus või seos isiksuse hetkel valdava vajadusega) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest Tahteline - tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. Tahtelisjärgne - säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Tähelepanu suunatusest eristatakse: Sensoorne - suunatud väliskeskkonda Ideaalne subjektiivne kujutluste/mõtete sfäär Motoorne viitab tähelepanule, mis on tarvukuj toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks Tähelepanu suundade paljususest eristatakse: Fokaalne suunatud mingile ühele objektile Jagatud teabeallikaid on kaks või rohkem ja tähelepanu tuleb nende vahel jagada Eeltähelepanu infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena paljude objektide ja
tähelepanus: tahtmatu – lihtsaim tähelepanu alaliik. On passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. tahteline – tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, eeldab tahtepingutust. tahtelisjärgne - säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvadele, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: sensoorne – väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu. ideaalne – suunatud mõtetele-kujutlustele. motoorne – tähelepanu, mis on tarvilik toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks. Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: fokusseeritud – valiv tähelepanu on suunatud ühele objektile. jagatud – teabeallikaid on kaks või rohkem ja tähelepanu tuleb nende vahel jagada.
põhjustega (huvi, teadlik püüd raskuste kiuste hea tulemus saada, teadvustatud ülesanne jne). Tahteline tähelepanu on aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud iseloomuga ( st kõnelis-sõnaline ning juhitud omandatud teadmistele- vilumustele toetuva tegelikkuse mudeli poolt). tahtelisjärgne- säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks ( mis lõpeb vaid eesmärgi saavutamisel või organismi ressursside kurnamisel). sensoorne- sellesse mällu salvestatakse informatsioon automaatselt ning ühe sekundi jooksul sorteeritakse ning kodeeritakse see salvestuse jaoks. Ununemine algab kohe pärast info vastuvõtmist. Teave kantakse sensoorsest mälust primaarsesse kas siis sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Viimase kohta pole seni kuigi palju andmeid , kuid iseloomulik on see vaid lastele, kes veel rääkida ei oska.
Passiivne ja sõltub ärritajate eripärast ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest. 2) Tahtelist tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. 3) Tahtelisjärgset tähelepanu säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuste komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunast eristatakse: 1) Sensoorset väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu. 2) Ideaalset mõtetele-kujutlustele suunatud tähelepanu. 3)Motoorset tarvilik toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks. Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest: 1) Fokuseeritud tähelepanu valiv tähelepanu on suunatud mingile ühele objektile. 2) Jagatud tähelepanu teabeallikaid kaks või enam ja tähelepanu tuleb nende vahel jagada.
Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks. Tahteline kui tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. On aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud iseloomuga. Tahtelisjärgne säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks (mis lõppeb vaid eesmärgi saavutamisel või organismi kurnamisel) Sensoorne väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu Ideaalne mõtetele-kujutlustele suunatud tähelepanu Motoorne toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks vajalik tähelepanu Fokaalne (fokusseeritud) valiv tähelepanu on suunatud mingile ühele objektile. On vaimsete infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena järjestikku ja
Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks. Tahteline kui tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust, on selle teenistuses ning eeldab tahtepingutust. On aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud iseloomuga. Tahtelisjärgne säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks, huvitavaks, isekulgevaks (mis lõppeb vaid eesmärgi saavutamisel või organismi kurnamisel) Sensoorne väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu Ideaalne mõtetele-kujutlustele suunatud tähelepanu Motoorne toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks vajalik tähelepanu Fokaalne (fokusseeritud) valiv tähelepanu on suunatud mingile ühele objektile. On vaimsete infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena järjestikku ja teadvustatult
suhtes välistest sündmustest) 2) Tahtelist tähelepanu (tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust,on selle teenistuses ning eeldab tahepingutust; tahteline tähelepanu on aktiivne, keerulise struktuuriga , vahendatud iseloomuga) 3) Tahtelisjärgne tähelepanu (säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks , huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: 4) Sensoorset 5) Ideaalset 6) Motoorset tähelepanu Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: 7) Fokuseeritud (keskendatud) tähelepanu 8) Jagatud tähelepanu Tähelepanu omadused · Valivus (selektiivsus)- seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele töötlusele,mis on seotud teadliku eesmärgiga, vaatama isegi häiriva või segava info olemasolule.
suhtes välistest sündmustest) 2) Tahtelist tähelepanu (tähelepanu saadab teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevust,on selle teenistuses ning eeldab tahepingutust; tahteline tähelepanu on aktiivne, keerulise struktuuriga , vahendatud iseloomuga) 3) Tahtelisjärgne tähelepanu (säilib tegevuse suuna vastavus eesmärkidele ja suvale, kuid tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus on ise muutunud ennast motiveerivaks , huvitavaks, isekulgevaks. Sõltuvalt tähelepanu suunatusest eristatakse: 4) Sensoorset 5) Ideaalset 6) Motoorset tähelepanu Sõltuvalt tähelepanu suundade paljususest eristatakse: 7) Fokuseeritud (keskendatud) tähelepanu 8) Jagatud tähelepanu Tähelepanu omadused Valivus (selektiivsus)- seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele töötlusele,mis on seotud teadliku eesmärgiga, vaatama isegi häiriva või segava info olemasolule.
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
annaabi.ee 
