...............................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Terves maailmas on viimaste aastate jooksul järjest suuremat tähelepanu hakanud saama isesõitvate autode testimine, arendamine ning kasutusele võtmine. Kuigi suur protsent inimestest on teadlikud isejuhtivate autode olemasolust, on siiski veel segadust nende sõidukite kohta palju. Antud referaadis uuritaksegi pikemalt isesõitvate autode olemust ja tehnoloogiat ning keskendutakse lähemalt nende sõidukite arengule lähiaastate lõikes. Referaadi esimene peatükk tutvustab lähemalt, mida tähendab isejuhtiv auto ning selgitab, milliseid tehnoloogiaid on kasutusel, et saavutada täielik autonoomsus. Veel räägitakse lähemalt, millisel tasemel asuvad autod vastavalt nende
On saanud tavaks, et ladudes töötavad nn. isejuhtivad meeskonnad, kes vastutavad oma töö kvaliteedi eest. Isejuhtiva meeskonna all mõeldakse sellist kõrge kvalifikatsiooniga töötajate gruppi, kes saavad juhtkonnalt pikaajalise tööülesande ja kehtestavad meeskonnasisese tööjaotuse ülesande täitmiseks. Laonduses, nagu ka muudes valdkondades, on üha enam levinud nn "madal organisatsioon", kus direktori ja isejuhtiva meeskonna vahel on mõni üksik juhtimistasand. Isejuhtivate meeskondade kontseptsioon on kasutusele võetud, kuid seda ei rakendata veel kõikjal. Osaliselt on see kontseptsioon arengustaadiumis ja paljudes laoettevõtetes seda alles testitakse. Laomajandus on arenenud viimasel aastakümnel kindlalt selles suunas, et pikaajaliselt hoiustatavate kaupade osatähtsus väheneb ja tänu laialdaselt levivale cross- docking`ile muutuvad laod üha enam terminalisarnasteks sorteerimis- ja konsolideerimiskeskusteks
muutused. Kiired muutused toovad ka töötajate õpitud oskuste kiiremini kasutuks muutumise. Uueks oluliseks väljakutseks personalijuhtimises stressitaseme vähendamine. Olulisteks väljakutseteks on ka globaliseerumine, töötajaskonna mitmekesisus (selle plussid ja miinused). Juht peab firma konkurentsipositsiooni parandamiseks kontrollima omahinda, parandama kvaliteeti, ja looma eristava kompetentsi mis põhineb ressurssidel ja võimetel. Leiab aset detsentraliseerimine ; isejuhtivate meeskondade loomine ; ettevõtete kokkutõmbumine töötajate arvu vähenemiseks ; väikeettevõtete arvu kasv ; ümberstruktureerimised. Tähtis on inimese ja organisatsiooni kokkusobitamine. Tootlikkus kui palju suudab 1 töötaja organisatsiooni tootele või teenusele väärtust lisada. Suureks ohuks on ajude väljavool konkuredi juurde. Töötajate ebakindlus töökoha säilimise suhtes. Kõik eelnev on eelduseks