Lõppriim värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine Viis- cviiside heliulatus suureneb(6-12astet). Helikõrguste täpne intoneerimine. Esitus laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel Esitajate hulgas suureneb oluliselt meeste osakaal RAHVAPILLID kordofonid(keelpillid) hääle tekitaja pingul keeled aerofonid(õhkpillid) hääle tekitaja õhusammas -vabad aerofonid õhusammas(piiramata) -puhk- ja lõõtspilid õhusammas(pilli sees) idiofonid(isehelisevad pillid)- pilli korpus, materjal membranofonid(väriseva membraaniga pillid värisev nahk, kile
Ei saa üle Emajõest - Siis jääb küla kuulamaie, Hüva nõu nüüd kallis tõest Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie Kui mina lahkelt laulan palju. 9. 10. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMIL 11. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Vabad aerofonid, AEROFONID õhkpillid, IDIOFONID - isehelisevad pillid. Sest need on nii vanad pillid, et neid on lihtsalt nii vähe säilinud ja uuel kujul neid enam juurde ei tehta. 12. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta). Kõige vanemad rahvatantsud olid imiteeriva või sõõrisliikumisega mängud, imiteerivad ja akrobaatilised. 13. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud Inglismaalt. 14. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 15
PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid võnkuv õhusammas (oboe, orel) 5) Elektrofonid heli tekitatakse elekrooniliselt D Liigitamine ulatuse järgi : 1) Sopranpillid flööt, klarnet, viiul, trompet 2) Altpillid oboe, altflööt, vioola, sarv 3) Tenorpillid inglissarv, tromboon
Enamasti on see asi, millega lüüakse, väiksem kui see asi, mille vastu lüüakse. Eks ole ju uksele koputamisel lihtsam sõrmega vastu ust kui uksega vastu sõrme koputada. Mõnikord on kokkulöödavad asjad peaaegu ühesuurused, näiteks triangel ja trianglipulk, või siis ka päris ühesuurused, näiteks taldrikud. Löökriistamängija võib vastu oma pille lüüa mitmesuguse asjaga. Mõned löökpillid on isehelisevad (gong, taldrikud, triangel ja kastanjetid), mõnel tekib heli naha võnkumisel (trummid, timpanid), on ka selliseid pille, mida on võimalik häälestada (timpanid, ksülofon ja tslesta) Trummid Suure trummi pillikere puust silindrile on mõlemale poole pingule tõmmatud nahk või ka mõnest muust materjalistkile. Nahka pingutatakse kruvidega. Vastu pingulolevat nahka lööb trummimees nuiaga ja trumm teeb madalat mütsuvat häält. Väike trumm on ehitatud sama moodi nagu suur trumm
annaabi.ee 
