taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte, tähendus , sisu. Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneselikuna näiv, kiire, momentaanne. Üldistuse lihtsaim aste on äratundmine. See on mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Järgmine põhiomadus valivus. Aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe, kord teise tõlgenduse ja/või objekti. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest
taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte, tähendus , sisu. Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Tavaliselt on integratiivne taju iseeneselikuna näiv, kiire, momentaanne. Üldistuse lihtsaim aste on äratundmine. See on mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka. Järgmine põhiomadus – valivus. Aistingute jaoks muutumatust füüsiliste ärritajate hulgast eraldab taju välja kord ühe, kord teise tõlgenduse ja/või objekti. Taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest
annaabi.ee 
