vees. Aine tunnused - tahked,vedelad,gaasilised. Kindel siseehitus. Mõõtmetelt lõplik. Newtoni 2 seadus - kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m, a-kiirendus m/s2, F- jõud 1N, m-mass 1kg. Võimsus - töö tegemise kiirus. Mõõtühikuks 1W. N=A/t, N-1W, A-töö 1J, t-aeg 1s Potentsiaalne energia - vastastikmõju energia. üles tõstetud kehad -gravitatsioonijõud. Energia miinimumi printsiip-kõik iseeneselikud protsessid kulgevad kehade süsteemi enegria kahanemise suunas. Nt- kivi kukub ikka alla poole. Tõrjutuse printsiip - Ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse, Nt- õun vee sisse,õun tõrjub vee eemale. Kaasaegne füüsika- kvantmehaaniline(mikormaailm),relativistlik(megamaailm) . (liikumine,aeg,ruum,mass) Massi suurenemine relatiivsusteoorias- mass pole relativistlikus füüsikas enam absoluutne. Mass sõltub liikumiskiirusest. Erinevus seisva ja liikuva keha masside
tunne. Psühhosotsiaalne areng(Erik H. Erikson): 1.Usaldus või usaldamatus 0-1 eluaastad 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 a. 3.Initsatiiv(algatuslikkus) või süü 4-5 a. 4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju tugevam, väikestes kogustes tek eufooriat, kuid kahjust motoorseid reakts.
N: erinevalt ainelistest veejugadest saavad kaks valguskiirt teineteist segamatult läbi minna. Väljad saavad asuda samas paigas üksteist mõjutamata. 29.Sõnasta atomistlik printsiip Atomistlik printsiip- väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas vähimad osad, mida aine korral nimetatakse alusosadks aga välja korral kvantideks. 30.Sõnasta energia miinimumi printsiip Energia miinimumi printsiip- Kõik iseeneselikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ja suunduda minimaalse energiaga olekusse. N: kivi kukub allapoole, soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale. 31.Too näiteid, tõrjutuse printsiibi kehtivuse kohta. Tõrjutuse printsiip- makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjus- vesi ja
haigestumist. Samas pole meil andmeid, et abordid soodustavad vähihaiguse teket,» ütles uurija Gillian K. Reeves. Reeves ja tema meeskond uurisid aastatel 1992 - 2000 Euroopa vähiuuringute keskuses 267 361 naise meditsiiniandmeid. Naispatsientide andmed saadi üheksa riigi 20 tervisekeskusest. Iga naise tervist jälgiti keskmiselt 6,6 aasta vältel. Uurimise käigus diagnoositi rinnavähk 4805 naisel. Uurijad lisasid saadud terviseandmetele 20 nädalat enne haiguse diagnoosimist tehtud nii iseeneselikud kui ka meditsiinilised abordid. «Ligi kaks kolmandikku naistest polnud kunagi aborti teinud, ühel kolmandikul oli olnud vähemalt ühte liiki abort,» ütles Reeves. 20 protsendil katsealustest oli olnud iseeneselik raseduse katkemine, samal ajal kui meditsiinilise abordi oli lasknud teha 16 protsenti naisi. Ainult 3,8 protsendil naistest oli olnud mõlemat tüüpi raseduse katkestamist. Arstide kinnitusel ei kasvata üks iseeneselik abort rinnavähki haigestumise riski. Kahe sellise juhtumi
pärilik e geneetiline mittepärilik e modifikatsiooniline / mutatsiooniline kombinatiivne (Mendeli seadused) I MUTATSIOONILINE MUUTLIKKUS Selle muutlikkuse kandjateks on mutatsioonid juhuslikud muutused raku geneetilises materjalis. Esineb 3 tüüpi mutatsioone: MUTATSIOON / geenmutatsioon kromosoommut genoommutatsioon Mutatsioone kutsuvad esile mutageenid, need jagunevad 3-ks: 1. bioloogilised * iseeneselikud vead DNA kordistumisel * viiruste tekitatud * toksiinid * alkaloidid (kofeiin jt) 2. keemilised - * O2 kui tugev oksüdeerija * tugevad happed, alused * olmekeemia 3. füüsikalised - * erinevad kiirgused (radioaktiivne gammakiirgus, röntgenkiirgus, UV-kiirgus, kõrge elektromagnetkiirgus kõrgepingeliinide ristumiskohad) Supermutageen mutageen, mis 100% tõenäosusega
annaabi.ee 
