vaimu teadlikuks saamises iseendast ''Loengud filosoofia ajaloost'' rajas aluse antiikfilosoofia ajaloo uurimisele ''Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia'' selles esitas ta oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning, mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde ilmus tema eluajal kolmes trükis Filosoofia 3 lähtealust: mõtlemise ja olemise identsus vastuoluline isearenemine arenemise kolmejärgulisus (tees, antitees, süntees) Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale):
HEGELI AJALOOFILOSOOFIA 18. sajandi lõpu- ja 19. sajandi algusaastad olid Saksamaal Georg Friedrich Wilhelm Hegeli idealistliku filosoofia hiilgeperioodiks. Hegel lõi filosoofilise süsteemi, mis hõlmas kõike absoluutsest vaimust kuni ideaalse Preisi kuningriigini. Vaimne alge - absoluutne idee - on maailma alus ja olemus. Hegeli filosoofia lähtealusteks on dialektilised põhiideed: 1) mõtlemine ja olemine on identsed, 2) isearenemine on vastuoluline, 3) arenemine on kolmejärguline (tees, antitees, süntees). Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale:
Nii nüüd kui tulevikus on riikide ja rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide esmane ülesanne tagada raha väärtuse stabiilsus. Majandusteaduste hoones finantsökonoomika autori arvates eraldi korrust ei moodusta. Selle positiivne tulemus selge hüviste võrdleva hindamise mõõdusüsteem on tähtis ühtemoodi kõikide majandusteaduste korruste jaoks. Kuna ühiskonna majandustegevuses toimivad samaaegselt nii juhtimine kui isearenemine, siis on tegelikkuses võimalikud nende mitmesugused proportsioonid ja sellest sõltuvalt erinevad tulemused. Näiteks püüti nõukogude sotsialismi tingimustes kogu majandust juhtida lähtudes eeskätt riigi huvidest. Isiklikku tarbimist piirati normatiividega. Regionaalsed probleemid jäid enamasti tahaplaanile. Peamine tähelepanu pöörati riiklike projektide kavandamisele ja teostamisele. Selles saavutati ka edu, kuid ühiskond ja majandus tervikuna muutusid seesmiselt nii
annaabi.ee 
