Eesti on viimaste aastatega palju edasi arenenud ja üritanud oma kultuuripärandit säilitada. Eesti riik on eestlasele tähtis. Sellepärast oleme me ka valmis seda iga hinna eest kaitsma. Kui 1918 aastal, 24. veebruaril kuulutati välja Eesti Vabariik andis see eestlastele usku, lootust ja eelkõige enesekindlust, võit Vabadussõjas tõi meile meie kõige tähtsama-oma riigi. Meil on isamaaluule, isamaalaulud, isamaalikud erakonnad. On emakeelsed kõrgkoolid, uurimisinstituudid, teaduskeskused ja olümpiavõitjad. Meil on rahvuslikud aated, rahvuslik võitlus, ärkamised, märkamised, isamaalisus. Ma olen sündinud Eestis, ma elan Eestis, ma olen Eesti kodanik, ma olen Eesti rahvusest ja tean Eesti traditsioone ja tavasid. Mina arvan, et ,,Eestlane olla on uhke ja hää".
Kes on tõeline eestlane? Põhiseaduse sissejuhatuses on meie riik pandud tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Meie rahvuslikud aated, rahvuslik võitlus, ärkamised, märkamised, isamaalisus jne jne on kestnud läbi kolme sajandinumbri. Meil on isamaaluule, isamaalaulud, isamaalikud erakonnad. On emakeelsed kõrgkoolid, uurimisinstituudid, teaduskeskused. Aga meil pole ikka veel korralikku ja vettpidavat teoreetilist ja teaduslikku alust kogu selle rahvusluse põhjendamiseks. Kogu see meie jaoks nii tähtis rahvuslus põhineb ju tõesti vaid tunnetel, emotsioonidel ning meil pole isegi omavahel veel siiani selgeks saanud, kes siis on tõeline eestlane. Kui aga peaksime oma rahvuslikke aateid ja põhimõtteid kuskil mujal ja kellelegi