1980-ndatel alustanud heliloojad/muusikud · ,,Laulev revolutsioon", mis viis 1991.a Eesti taasiseseisvumiseni · Hoogustus kooriliikumine · Taasavastati isamaalaule · Rene Eespere, Alo Mattiisen, Veljo Tormis · Vaimulikud muusikazanrid. Urmas Sisaski eestikeelne ,,Eesti missa" (ettekanne 1994.a üldlaulupeol) · Tartu levimuusikapäevad (1979.a) Urmas Sisask (1960 ...) · Helilooja · Harrastusastronoom · Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi. /K/: ,,Tähistaevas" Kassiopeia · ,,Tähistaeva tsükkel" (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja, pealkirjadega
1970. aastatel olulisele kohale tõusevad heliloomingu üldist kõlapilti rikastavad elektroakustiline muusika ja live-elektroonika. 20. Saj lõpukümnenditel hakkas levima multimeedia- mitme kommunikatsioonivahendi kombineerimine. Tekkis uus heliloojate põlvkond. Kümnendi esimesel poolel alustasid heliloominut Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1980. aastatel hakkasid levima enesemääramisideed, hoogustus kooriliikumine, taasavastati vanu isamaalaule. 1980. Aastate lõpp on läinud ajalukku ,, laulva revolutsiooni" nime all. 1980. Aastate teisel poolel hakkasid looma ka vaimulikke teoseid. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid ja võimalused heliplaatide loomiseks Milliseid 5. põlvkonnale iseloomulikke jooni leiad Sumera loomingust? Seos multimeediaga, stiililised piirangud puuduvad, live-elektroonika kasutamine Millise rock-bändiga alustas Erkki-Sven Tüür? In Spe
hiljemgi reise Saksamaale. Põhiosa tema loomingust moodustavad koorilaulud. Loomingu võib jagada kaheks: varasem periood ja hilisem. Varasema perioodi looming on enamasti lüürilised, lihtsakoelised, saksa mõjutustega. Koorilaulude hulgast võib leida ka saksakeelseid tekste, lisaks vaimulikke. Tuntuks on saanud ,,Kyrie" meeskoori esituses, kuigi algselt oli see naiskoorile kirjutatud. Tuntud on ka ,,Lauluke". Hilisem periood saabus 1916.a algul. Siin on dramaatilisi ja kontrastiderohkeid isamaalaule. Türnpu valis tekstid ärkamisaja poeetide luulest, nt Koidula, Jakobson ja Reinvalt. Tuntumad meistriteosed (,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Priiuse hommikul", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Mull' lapsepõlves rääkis" ja ,,Valvur") on pärit just selles hilisemast, küpsemast perioodist. Teistsugused on aga Türnpu loodustemaatilised laulud, nt ,,Talvine õhtu", ,,Luiged", ,,Kevade tunne". Konstantin Türnpu
artiklis[1] (Heinz Valk, Laulev revolutsioon, Sirp ja Vasar, 17. juuni 1988). Marju Lauristini sõnul on Eestis tendents sotsiaalsete nähtuste mütologiseerimisele, "laulvaks revolutsiooniks" on Eestis toimunu ristitud väljaspool Eestit ja revolutsiooni mõiste kohaldamine toimunule küsimärgi all Ajaloo suurimad meeleavaldused: Juunis kogunesid Tallinna Lauluväljakule tuhanded inimesed, et laulda isamaalaule. Toimusid ajaloo suurimad meeleavaldused, kus koos oli ligemale 150 000 meeleavaldajat. Meeleavaldusest ärritatud Moskva vahetas välja Eesti NSV parteijuhi. Karl Vaino asemele määrati parteijuhiks edumeelsem Vaino Väljas. Septembris kogunes Rahvarinde eestvedamisel Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest, et osaleda üritusel ,,Eestimaa Laul 88". Esimest korda nõukogude võimu ajal nõuti avalikult Eestile täielikku iseseisvust. 16
jooned · EKS(eesti kirjameeste · karskusliikumine selts) 1872-1893 · Aleksandikooli liikumine üritused I üldlaulupidu 1869 Laulupidude trad jätkus, õpilasselts juhid Hurt, Jakobson,Jansen Reiman F.R.Faehlmann ,,kalevipoja" looja, ÕES looja F.R.Kreutzwald ka ,,kalevipoja" looja Lydia Koidula kirjutas isamaalaule Johann Köler rahvusliku liikumise juht, viis läbi palvekirjade aktsiooni, maalikunsti rajaja Voldemar Jannsen võttis kasutusele mõiste ,,eestlane", hakkas Pärnus välja andma esimest eesti keelset ajakirja ,,Perno Postimees", ,,Vanemuine" O.W.Masing võttis kasutusele Õ tähe C.R.Jakobson asutas esimese eesti keelse poliitilise ajalehe ,,Sakala" Millised olid tähtsamad rahvusliku liikumise keskused: Holstre, Paiste, Tarvastu Tähtsamad ettevõtmised:
14.–17. Tartu muinsuskaitsepäevad, toodi välja Eesti rahvuslipp. aprill 22. mai Välis-Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamine (esimees Neeme Järvi). 23. mai Tallinna Poliitharidusmajas asutati Eesti Roheline Liikumine. 2. juuni EMS-i volikogu kinnitas Eesti rahvusvärvide ja rahvuslipu deklaratsiooni. 4. juuni Tallinnas Eesti I Sõltumatu Noortefoorum. 10.–14. Nn öölaulupeod Tallinna Lauluväljakul (isamaalaule laulis igal õhtul ligi 100 000 juuni inimest). K. Vaino vabastati ametist ja kutsuti NLKP KK käsutusse. EKP KK I sekretäriks 16. juuni toodi Nicaraguast suursaadiku kohalt Vaino Väljas. RR korraldas meeleavalduse Tallinna Lauluväljakul (Eestit esindavate NLKP XIX 17. juuni üleliidulise konverentsi delegaatide kohtumine rahvaga, osavõtjaid u 150 000). 19
Kreutzwaldi, Jakobsoni ja teistega. Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused ,,Koddo" ja ,,Emmasüdda" ilmusid 1865. aastal ,,Eesti Postimehes", 1866. aastal valmis juba luulekogu ,,Waino-Lilled" ja 1867. aastal ,,Emmajõe Öpik". Tähelepanuväärse osa luuleloomingust moodustab isamaaluule - avaldub Koidula lüürika tuum j tähendus, suutis teha isamaa mõiste ja tähenduse arusaadavaks-tajutavaks poeetiliste kujundite ja piltide kaudu. ,,Emajõe ööbik" sisaldab kandavamid isamaalaule ,,Mu isamaa on minu arm!", ,,Sind surmani", ,,Üht eesti laulu", ,,Eesti muld ja eesti süda". Rõhutatult avaldub neid luuletaja armastus isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale, parema tuleviku soovimine ning tahe teenida oma rahvast. Koidula hümnilised üleskutsed äratasid ja virgutasid kaasajal rahvuslikku eneseteadvust, sisendasid usku rahva ja iseenda jõusse, kutsusid üksmeelele ja isamaa vankumatule teenimisele.
annaabi.ee 
