Ka arvas Reiman, et on õige, kui üliõpilane avalikust tegevusest osavõtuga oli tagasihoidlik ja enam teadusega tegemist tegi, sest ,,kes oma rahvale ükskord küpset toitu pakkuda tahab, see kogugu ise enne vaimukamber varaga kuhjani täis". Reimani enda huvid aga liikusid palju laiemalt, kui seda oli eriala ülikoolis, ja haarasid kogu eesti kirjandust, teadust, kultuuri, rahvuspoliitilist seisukorda. Ta elas kaasa eesti ühiskonna käärimisele ja tundis tõsise isamaalasena muret rahva tuleviku pärast. Eriti südamel lähedal oli talle kõige arvustuste peale vaatamata Eesti Kirjameeste Selts, kuhu ta ülikooli tulles ilmse vaimustusega liikmeks astus, mis talle aga aastata jooksul suurt pettumust oli valmistanud. Kui 1886 EÜS-i vilistlane K.A. Hermann ,,Perno postimehe" ostis ja Tartus ,,Postimehena" käima pani, siis kutsus ta EÜS-i liikmed kaastööd tegema. Tagantjärele dateeris ka V. Reiman enda ajakirjandusliku töö algust 1886. aastaga
toonases maailmas sugugi üheselt mõistetav. Igiliikurite ehitamise katseid võeti ette veel kaua aega pärast seda, koguni Sadi Carnot' (1796-1832) töödki ei kõigutanud auahneid üritajaid. Sama käsitluse jätkuna tuletas Stevin jõudude liitmise seaduse ning seaduse jõu jagamise kohta ristkomponentideks. Stevin huvitus ka matemaatikast. 1585 võttis ta esimesena kasutusele kümnendmurrud. Stevini mõju teaduse käigule võinuks olla aga palju suurem, kuid sügavtõsise isamaalasena ei tunnistanud ta peale hollandi keele ühtki teist ja laiem teadusavalikkus sai tema esimesed tõlked ladina ja prantsuse keelde. Muutused majanduses Juba 12. sajandil tootis mõni linn raha eest turul müüdavaid kaupu. Majandamise vormina muutus see valdavaks siiski alles 15. aastasajal kitsal maaribal Itaaliast läbi Lõuna-Saksamaa ja Reinimaa Hollandini. Veneetsias, Genua, Firenze ja Milaano saavutasid poliitilise ja
annaabi.ee 
