Poks
cestus´tega. Siit ka nimetus –
kasteet, mis on mõeldud tugeva ja ohtliku löögi sooritamiseks. Rahvale sellised vaatemängud,
mida Rooma patriitsid korraldasid oma orjade vahel, meeldisid väga. Võitlus kestis niikaua,
kuni üks vastastest oli pikali maas. Maaslamajat võis lüüa! Võit saavutati, kui vastane oli
uimaselt maas või tõstis alistumise märgiks käe üles.
Pilt 2 „Rusikavõistlejapuhkepaigapärastvõistlusi(pronksskulptuur, Isajandil eKr)“
Rooma keiser Theodosius keelas 393.a m.a.j. olümpiamängud kui paganlike uskumuste
kandja. Rooma riigi langusajal hääbus rusikavõitlus peaaegu täiesti. Keskajal oli rusikavõitlus
juba unustatud.
2. Poksi taassünd
Kaasaegse poksi sünnimaaks kujunes Inglismaa, kus peale sünget keskaega 1681.a.
mainitakse poksiga tegelemist “Protestant Mercury” lehes ilmunud esimeses reportaažis
poksivõistlusest. 1700-ndal aastal koostab James Figg moodsa poksi määrused, mis lõpetas
annaabi.ee 
