sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias levinud hiliskeskaegse müstitsismiga. Kõige kaugemal itaalialikust humanismist, pessimistlik. Erakordse sugestiivsusega loob ta sümboleid, mis kehastavad iroonilist paroodiat oma aja kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildidl on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise usutavusega.
sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias levinud hiliskeskaegse müstitsismiga. Ta oli kõige kaugemal itaalialikust humanismist ning oli väga pessimistlik. Erakordse sugestiivsusega loob ta sümboleid, mis kehastavad iroonilist paroodiat oma aja kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildil on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise usutavusega.
tervusega. Loov natuur eelistab kaitsemehhanisme vältides näha asju nii, nagu need tõeluses on. Tervus saab teoks vaid tingimusel, et ollakse avatud, tundlik ja tühi (zeni mõistes). Tervus näib lausa eeldavat loovust oma võimete ja võimaluste saavutamist nõnda, et ühiskonna hüved suureneksid. Eskapism Kuna iseseisvust on väga raske hoida ja vabaduse koormat raske kanda, pageb inimene söaka iseolemise väljakutse eest erinevatesse irratsionaalset laadi uutesse sõltuvustesse. Nii tekib mitu eksapismiliiki. Masohhistlikud tungid avalduvad oma tühisuse tunde, alistuvuse, alaväärsuse, jõuetuse, enesepõlgamise, enesehaletsuse kujul. Kõiki eelnimetatud tundeid põhjustab sõltuvus välistest jõududest. Masohhist piirab taotluslikult iseenda vabadust kellegi teise juhi, valitseja, despoodi, ekspluateerija, tagakiusaja, ahistaja kasuks. Selle hoiaku
pärinemise, võitlemiste ja saatusega." ("Filosoofiast kõnelda", lk 129-130). Teaduse-eelsel ajastul oli müütide kompleks ehk mütoloogia maailmapildi raamistikuks. Ratsionaalse ja teadusliku maailmapildi valdavaks muutudes kaotasid müüdid senise tähtsuse ja vajusid unustusse või teisenesid muinasjuttudeks, mida jutustaja ega kuulajad tõepärasena ei võtnud. Ülekantud tähenduses nimetatakse müüdiks laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust. SOPHOKLES "Kuningas Oidipus" Populaarseim Sophoklese draama on "Kuningas Oidipus", traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatu eeskuju; seda enam hämmastab meid teade, et võistlusel ta sai ainult teise auhinna. Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi
kujunemisprotsess ja selle olemus jäid üldiselt tabamatuks (erandiks Leipzigi suund ehk Heinz Werner`i aktuaalgeneetiline teooria ). Gestaltpsühholoogia teeneks oli panus taju loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Formuleeriti rida seadusi, mille järgi taju organistasioon püüdleb tasakaalu ja stabiilsuse poole kõige lihtsamal või harjumuspärasel viisil. · Psühhoanalüüs ja freudism- irratsionaalset elukäsitlust süvendav ja tarbijavalikule või hedonistlikule mentaliteedile kaasaaitav ning ääretult spekulatiivne teooria, mis siiski on avaldanud tugevat mõju kogu psühholoogiale ja ka muudele kultuurivaldkondadele (kirjandusele, kujutavale kunstile, teatrikunstile, humanitaarteadustele, inimeste maailmapildile nende eelteaduslikus psühholoogias, reklaamipraktikale ja teooriale jpm) on omane psühhoanalüüsile tervikuna. Freudismi
Sellisel juhul võib ka Immanuel Kanti nimetada ratsionalistiks. Sajandeid on ratsionalistid pidanud tõsikindla ning ühtlasi sünteetilise aprioorse teadmise etaloniks matemaatikat. Matemaatika täpsus ja muutumatus ligi kahe tuhande aasta jooksul veensid ratsionaliste, et tõsikindel teadmine on võimalik ning tuleneb mõistusest enesest. 2. Usk inimmõistuse võimetesse ning sellesse, et maailm on inimmõistusega tunnetatav, seal ei ole midagi üleloomulikku või irratsionaalset. Selles tähenduses on ka empirism ratsionalistlik. Ratsionalism selles tähenduses vastandub irratsionalismile. fenomenoloogia 1. 20.sajandi filosoofia suund ja meetod, millele pani aluse Edmund Husserl. Fenomenoloogia seab eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust vahetult niisugusena, nagu see on, uurimata kogemuse päritolu jms, mis jääb ajaloolaste, sotsioloogida, psühholoogide jt ülesandeks. 2. Varem on terminit fenomenoloogia
Sügavama sõltuvuse korral kasutatakse hüpnoosi, tugevdamaks patsiendi soovi leida spetsialistide abi (M. Streeter, 2004). Vaatamata paljudele Ameerika Ühendriikides tehtud uuringutele väidab Soome neuroloog S. Kallio, et rahva seas tuntud hüpnoosi kliiniliste rakenduste nagu alkoholismi, suitsetamise mahajätmise ning kaaluprobleemide korral pole tõhususest statistilist kinnitust saadud (H. Lainjärv, 2011). 2. Foobiad Seletamatut ehk irratsionaalset hirmu nimetatakse foobiaks. Foobia on haiglaslik kartus ja neid on erinevaid, hirmu võib inimene tunda ükskõik mille ees. Foobia ilmnemiseks peab inimene olema stressi all (B. Goldberg, 2004). Vahest võib foobia olla tähtsusetu, kuid väga tihti võivad foobiad kujuneda takistuseks normaalse elu elamiseks. Enamikul juhtudel on hüpnoos väga efektiivneabinou ja üha rohkem inimesi kasutab just hüpnoosi oma hirmudest üle saamisel.
Argumenteerimine ja loogika 4.1 Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis Tõestuse demonstratsiooni loogikaliste vigade alla kuuluvad need vead, mis esinevad tavaliselt igat liiki süllogismides. Mõistet eksimus kasutatakse juhul, kui tahetakse rõhutada arutluse viga, mis tuleneb veendumuste mittevastavusest tegelikkusele. Eksimus on ettekujutuste ja hoiakute mittevastavus asjaolude objektiivsele seisule.9 Seejuures eristatakse ratsionaalset ja irratsionaalset eksimust. Ratsionaalse eksimuse põhjuseks on teaduslike vahendite piiratus teadmiste formaliseerimisel. Irratsionaalsed eksimused tulenevad sageli maailma religioossest käsitlemisest ning arutlustest, mis on sellele rajatud. Tüssamine on valetamine ja petmine, tegelikkusele mittevastava informatsiooni levitatakse teadlikult, desinformatsioon on aga vale informatsiooni levitamine, millel ei ole alati tüssamise eesmärki. Eristatakse mitteettekavatsetud ja ettekavatsetud valetamist
. kultuuri teadmiste kogemuse baasil, maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti üleloomulikud olendid: jumalad, loom-inimesed, heerosed. Algselt võeti müüte väga tõsiselt, nendega seletati maailma teket kui maailmapilt muutus ratsionaalsemaks kaotsid müüdid tähenduse. Muutusid muinasjuttuteks mida kuulajad ei võtnud tõsiselt Ülekantud tähenduses nimetatakse müüdiks, laialt leivinud irratsionaalset uskumust. Kirja ja kirjanduse sünd Kiri on märgisüsteem, visuaalsete või kombitavate sümbolite abil. Numbrite märkimine algas palju aega enne keele märkimist. On üldiseks arvamuseks et keele ülesse märkimine leiutati teineteisest sõltumatult vähemalt kahes kohas: mesotopaanias 3200 aastat e.KR ja Meso-Ameerikas ehk mehhiko kultuur 600 enne meie aega. Kirjanduse tekkimine: "Gilgamesi eepos" on vanim teadaolevaid kirjandus teoseid. See eepiline poeem põhineb
Boschi looming on veider ja fantastiline segu 4 naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias levinud hiliskeskaegse müstitsismiga. Kõige kaugemal itaalialikust humanismist, pessimistlik. Erakordse sugestiivsusega loob ta sümboleid, mis kehastavad iroonilist paroodiat oma aja kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildidl on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise usutavusega.
Kahtlemata kinnitavad kujundid nagu "tagasi ema juurde" ja "valge tindiga kirjutamine" seda väidet. [Ei kinnita tegelikult, need on kaunistavad metafoorid E.L.] Võib ka väita, et emotsionaalne spontaansus ja süntaksi hülgamine tema kirjutistes möönavad naiselikena niisugusi omadusi nagu tundelisus, irratsionaalsus, süsteemitus - millega mehed on liigagi tihti iseloomustanud naiste identiteeti ja kirjutamist. [Mehed tunnistavad tänapäeval juba ka endi irratsionaalset käitumist. E.L.] Cixous on mõlemast ohust teadlik. Üheks põhjuseks, miks ta ütleb, et feminiinset kirjutamist ei saa defineerida, on takistada selle asetamist sümboolse korra binaarseks opositsiooniks. Oma sümboolse korra kriitikas osutab ta, kuidas naise tõlgendamine loodusena vastanditepaaris kultuur/loodus on võimaldanud naise ajaloost välja jätta. Seepärast pole tõenäoline, et ta pooldaks sellist naiskirjutust, mis viiks samale väljatõrjumisele
Vaatamata sellele , et paanikahoog võib olla äärmiselt kurnav, pole selles eriti ohtu, kuigi kannataja ise sageli usub seda olevat. Paanikahood on üsna tavalised umbes kolmandikku inimeste juures, kellel need esinevad kord aastas. Suhtlemiskartus Suhtlemiskartus avaldub ängistuses, mille all kannatavad mehed ja naised enam-vähem võrdeselt. Kõigi sagedamini avaldub see viieteistkümne kuni kahekümnenda eluaasta vahel . Seda võib määratleda kui kliiniliselt ja irratsionaalset( mõistusega, loogiliselt mitteseletatav ) hirmutunnet, mida tekitab rida ühiskondlikke situatsioone( nagu näiteks see, kui inimesel on vaja teiste ees esineda). Tihti viib selline paaniline hirm ühiseluliste olukordade vältimiseni. See võib lõppeda üksinduse, eraldatuse ja piinlemisega, eriti siis ,kui isik on teadlik oma kaotusest ja soovib teiste inimestega normaalselt suhelda. Suhtlemiskartuse põhitunnuseks on hirm sattuda piinlikku olukorda ja tunda ennast
Esimene päeva tähistamine toimus 1988. aastal San Franciscos. 3,14 on lihtsalt Archimedese poolt pakutud hästilevinud ümardus väärtusele. Tegelikult on väärtusele natuke lähemal. Sealt siis ka Euroopa vastav püha 22. juuli. Seda päeva nimetatakse ligilähedaselt hinnatud päev. Põhikooli matemaatikaõpikuid uurides jõuti selgusele, et igas raamatus on vajalik õpilasele info arvu kohta välja toodud. Arvu on tutvustatud kui lõpmatu kümnendkohtadega irratsionaalset arvu. 6.-8.klasside õpikutes on märgitud harilikult 2 valemit: C = = 2 ja S = 2. Esimese valemiga saavad õpilased arvutada ringjoone ümbermõõtu ning teise valemiga saavad teada ringi pindala. Lisaks on mõndades õpikutes tutvustatud ka lühike ajalugu ja taskuarvutite kasutamine arvu vajalikkusel. 9.klassi matemaatikaõpikus kasutati kera ruumala ning pindala leidmiseks. Kõikides uuritud õpikutes on õpilasele teema selgemaks tegemisel toodud ka näiteülesandeid.
Miks ma tingimata pean selle eksami ära tegema? Kas see, et ma läbi kukun, tõepoolest näitab, et ma pole midagi väärt? Kas läbikukkumine on tõesti hirmus nii halb, et enam halvem ei võiks olukord olla? Kui ma ka edaspidi usun, et ma igal juhul pean selle eksami ära tegema ja see oleks hirmus, kui ma läbi kukun milleni see mind siis viib? Et uskumusi vaidlustada küsi endalt: Kuhu selle usu säilitamine mind viib? Kas see aitab või kahjustab mind? Kus on tõendid, mis minu irratsionaalset usku kinnitavad? Kas see on kooskõlas tegelikkusega? Kas minu uskumus on loogiline? Kas see tuleneb minu eelistusest? Kas olukord on minu jaoks tõesti kohutav (halvimast halvim)? Kas ma tõepoolest ei ela seda üle? E (uued emotsioonid ja käitumisviisid) Uued terved negatiivsed emotsioonid: Muretsemine enne eksamit ning pettumus, aga mitte depressioon läbikukkumise korral. Uued konstruktiivsed käitumisviisid:
Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägudes, käitumises • Sisu
võitlemiste ja saatusega." ("Filosoofiast kõnelda", lk 129-130). Teaduse-eelsel ajastul oli müütide kompleks ehk mütoloogia maailmapildi raamistikuks. Ratsionaalse ja teadusliku maailmapildi valdavaks muutudes kaotasid müüdid senise tähtsuse ja vajusid unustusse või teisenesid muinasjuttudeks, mida jutustaja ega kuulajad tõepärasena ei võtnud. Ülekantud tähenduses nimetatakse müüdiks laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav-reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogiat on peetud teaduse eelkäijaks. Erinevalt
Sõja põhjustanud kannatused, mida ta kahtlemata vahetult koges. Tal on üsna palju mõjuvaid naiskaraktereid. Antiikajal peeti teda naistevihkajaks. Tema tegelased muutliku meelega, katkised inimesed. Jumalad olid mõistetamatud, sageli ka vaenulikud, käsitlematud loodusjõud. Kahtles traditsioonilises mütoloogilises traditsioonis. Kasutas deus machina võtet, tragöödiale anti müüdi poolt teada-tuntud lõpp, aga teveuses on vastuolud. Võib öelda, et mõjutas inimeste puhul irratsionaalset külge, tunded saavad mõistusest võitu. Tal oli mitmeid uuendusi tragöödia struktuuris ja stiilis, kasutas järjekindlalt proloogi. Tema teoste keel oli märksa lähemal kõnekeelele, kui teisel 2 tragöögikul. Tegelaskujudena tõi lavale lihtsaid inimesi, seda aga kritiseeriti. Dialoogiosad sisaldavad sofistikat. Sophos ( kes on tark, kes mitte ). Kasutas ka retoorika põhimõtteid. Uuendused tema tragöödias puudutasid ka muusikat.
Triloogiad ei olnud ühtse läbiva teemaga vaid iga tragöödi oli iseseisev tervik. Teosed: ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone" nimitegelane Oidipuse tütar. Euripides - jumalad ei ole mitte ainult inimesele mõistetamatud, vaid ka vaenulikud. Kahtles traditsioonilises e mütoloogilises religioonis, rõhutas müüdi kunstlikkust ka ,,deus ex machina" võttega. Uuendas müüdi süzeed. Näitas inimeste irratsionaalset poolt, seda kuidas tunded valitsevad mõistuse üle. Tegelaste heroiline iseloom kadus, kujutas inimesi nii nagu nad on . Teemadeks sõja põhjustatud kannatused ja õnnetusse sattunud naised. Müüdi süzeede uuendamist pandi tema eluajal talle pahaks, tunnustati alles hiljem. Oli kaupmehe poeg. EI võtnud osa ühiskonnaelust. Mõtlik, kurva iseloomuga, tõsine. Teosed: ,,Kükloop" saatürdraama, tragöödiad ,,Helena", ,,Troojalannad" Trooja
Paljud asjatundjad eraldavad kahte haigusvormi: lagedakartus ilma paanikahoogudeta ja lagedakartus, millega kaasnevad paanikahood. Lagedakartust saab ravida käitumis-, tunnetus- ning ravimteraapiaga. (Haiguslikud... 2002: 14-24) Suhtlemiskartus avaldub ängistuses, mille all kannatavad mehed ja naised enam-vähem võrdselt. Kõige sagedamini avaldub see viieteistkümne kuni kahekümnenda eluaasta vahel. Seda võib määratleda nagu kliiniliselt rasket ja irratsionaalset hirmutunnet, mida tekitab rida ühiskondlikke situatsioone (näiteks teiste ees esinemine). Tihti hakkavad inimesed oma foobiat vältima. See võib lõppeda üksinduse, eraldatuse ja piinlemisega, eriti siis, kui isik on teadlik oma kaotusest ja soovib teiste inimestega normaalselt suhelda. Suhtlemiskartuse põhitunnuseks on hirm sattuda piinlikku olukorda ja tunda ennast alandatuna, kui inimese käitumine ei vasta tema enese poolt kujutatud normidele
spetsialistide abi (Streeter 2006: 62-65). Vaatamata paljudele Ameerika Ühendriikides tehtud uuringutele väidab Soome neuroloog S. Kallio, et rahva seas tuntud hüpnoosi kliiniliste rakenduste nagu alkoholismi, suitsetamise mahajätmise ning kaaluprobleemide korral pole tõhususe kohta statistilist kinnitust saadud (Lainjärv 2011: 5). 10 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis Seletamatut ehk irratsionaalset hirmu nimetatakse foobiaks. Foobia on haiglaslik kartus ja selle liike on erinevaid. Hirmu võib inimene tunda ükskõik mille ees. Foobia ilmnemiseks peab inimene olema stressis (Goldberg 2004: 72-74). Vahest võib foobia olla tähtsusetu, kuid väga tihti võivad foobiad kujuneda takistuseks normaalse elu elamisel. Enamikul juhtudel on hüpnoos väga efektiivne abinõu ja üha rohkem inimesi kasutab just hüpnoosi oma hirmudest üle saamisel.
Euripidese tragöödiates kadus varasemate karakterite heroiline olemus. Tegelaskujudena tõi Euripides lavale lihtsaid inimesi.Euripidese tragöödiate dialoogiosad järgisid retoorika põhimõtteid ja sisaldasid tihti sofistlikke arutlusi. Tema teoste keel lähenes kõnekeelele. Kooril on tegevusega vähe seost. Vastandina oma kaasajal populaarsele ratsionalistlikule mõttelaadile rõhutas Euripides inimese irratsionaalset külge, näidates, kuidas tunded saavad võitu mõistuse kaalutlustest. ,,Medeia" (peategelased Medeia, Iason, Kreusa) ,,Hippolytos" (peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus, Aphrodite, Artemis) ,,Bakhandid" (peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos) 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Orkestra Ümmargune tantsuplats, millel paiknes tragöödia ja komöödia koor.
tegevust. Jean Piaget formuleeris sarnase mõiste- kognitiivne disekviliibrium- mis viitas vastuolule uue info ja vanade uskumuste vahel. Kogemus võib olla vastuolus ootustega, näiteks ostja kahetsus pärast kallist ostu. Dissonantsi seisundis võivad inimesed tunda üllatust, hirmu, süütunnet, viha või häbi. Inimesed kalduvad mõtlema, et nende otsused on õiged vaatamata vastupidistele tõenditele. See kalduvus annab kognitiivse dissonantsi teooriale ennustava jõu valgustades irratsionaalset ja destruktiivset käitumist. Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnuste ebapiisavusel või puudumisel - Bioloogiline motivatsioon Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine. Valu vältimine/ ohureaktsioonid : Ohuraktsioonid alluvad suures osas autonoomse närvisüsteemi kontrollile. Autonoomsel närvisüsteemil kaks osa: Parasümpaatiline jõudeolekus aktiivne Sümpaatiline kriisiolekus aktiivne
Staari mõiste on välja kasvanud geeniuse mõistest. Staari mõiste on muutunud massikom vahendite tõttu millekski maisemaks. Staari ei saa siduda tööalase saavutusega. • 20. sajandi kultuur leidis kultuurilise materjali, mida kasutada, et hakata samade probleemidega tegelema afroameerika kultuur – materjal millega hakati täitma neid sihte, mida olid väljendanud Nietzche ja Bataille. Küsimuseks pääsemine mõistusepärasuse kontrolli alt ja tabada irratsionaalset kultuurist. 1922 on kirjas lugu mis iseloomustas euroopaliku mõtteviisi kultuurilist ootust -Milhaud kelle sõber viis NY Harlemis klubisse, kus olid kaks valget. Kuulis muusikat mida polnud varem kuulnud. Teadis jazzist aga mitte sellisest. Kuulis midagi mille kõnekeel oli talle tundmatu. Ta on kirjeldanud seda mida kuulis kasutades tumeduse ja segadusele kaosele viitavaid fraase. Kasutas mõistet primitiivsus, metsik alge, mida valges kultuuris polnud. Valge tutvus 20
Siia kuulub ka lõdvalt selline autor nagu Heinrich von Kleist keda nimetatakse Heiderlbergi raames kes tegelikult eriti kellegagi seotud ei olnud. Romantilisi autoreid jagus tol ajal igal poole. Von Kleist on noorelt surnud autor ja on üks konfliktseid autoreid. Jäeti sugulaste toetada. Pandi sõjaväkke kust ta jalga lasi. Tal oli mitu õnnetut armastust. Sai hariduse omal käel. Revolutsiooni suhtumine oli tol ajal kahetine, seda vaadati kui midagi irratsionaalset. Kleist võitles aktiivselt Napoleoni ja prantslaste vastu. Ta arreteeriti ja lasti peaaegu maha. Ta möllas ajakirjanduses ja kirjutas patriootilisi artikleid. Elu lõpp oli tal traagiline, sest ta lasi maha oma armastatu ja lõpuks ka enda. Looming tavaliselt mainitakse ta loomingus komöödiat ,,lõhutud kann", milles ei ole palju romantilist. Tema puhul võib öelda et hakkavad tulema teised tunnused, puhtast romantismist enam rääkida ei saa. Ilmneb rahvapärase
14). … (KÜSIMUS: Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume.) Uusasja filosoofiaks nimetatakse aega, kui hakati vastanduma keskaja skolastikale ja keskenduti peamiselt tõeotsingutele läbi ratsionaalse mõistuspärasuse või empiiriliste uurimismeetodite. Inimesekäsitluses humanism, subjektikesksus. Usuti eelkõige sellesse, et maailm on inimmõistsega tunnetatav ja selles pole midagi müstilist või üleloomulikku või irratsionaalset. 23 RATSIONALISM on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajendiks. Teadmine on aprioorne. Platoni tunnetusteooria on ka ratsionalistlik. Tunnetamine seisneb siiani mõistuses varjuloleva ja unustatu meeldetuletamises, teadvustamises. Matemaatika oleks sellise lähenemise tõestuseks.
- kuid millega? Sellesama möistusega, mis on seejuures iseenda ainus kohtunik! See on pradoks, millest ei vii ilmselt mingit teed välja. b) Kanti meetodist Ka siin on töstetud terve rida etteheiteid. On öeldud, et Kant olevat liialt ratsionalistlik. Ei saa öelda, et ta on empiirilisele maailmale vähe tähelepanu pööranud. See tähendab. et Kant üldse köigele ratsionaalselt läheneb ja irratsionaalset, selle söna laiemas möttes inimeses alahindab. Vörreldes teiste euroopa filosoofidega ei saa aga ka öelda nagu oleks Kant ratsionaalsem kui need. Vastupidi, Kant piiras möistuse valdkonda erakordselt. Samal suunal asuvad etteheited ka Kanti eetika kohta. Töepoolest on Kanti eetika puhas möistuseeetika mitte tundeeetika. Kanti arvates on meie tunded sedavörd erinevad, et neist ei saa tuletada mingit üldist ja tingimatut möödupuud hea ja kurja jaoks.
Elu objektivatsiooniks sobib seega kõik eluline. Hegel käsitles objektiivset vaimu absoluutsena. Dilthey empriristina ei saanud tunnistada absoluutset. Kogemuses pole midagi absoluutset; piiratud; paisub kujunemisprotsessis. Lk 90. kuidas on võimalik ajalooteadus? Hegelil polnud seda probleemi. Ajalugu on mõistuspärane protsess, kui see on olemuslikult mõistuspärane, siis mõistus mõistab mõistust. Dilthey – kuidas ratsionaliseerida irratsionaalset? Lk 93-94. vaimse maailma toimeseose üldine iseloom (kavas uus punkt). Toimiv seos – mõiste mille abil kirjeldada objektiivse vaimu struktuuri ja dünaamikat. See tervik tuleb sisemiselt lahti võtta, et seda analüüsida. Suur toimeseoste võrgustik. Mis need toimeseosed on? Toimeseosel võiks olla (?) kausaalsus selles tähenduses nagu loodusteadustel (nagu oli loodusteadusel). Toimeseoste ja kausaalseoste erinevus on see, et toimeseos realiseeriv eesmärke ja loob väärtusi
Loomupoolest inimene töötab ja töötab oma võimetega, et oma eeldusi arendada. Neljas väide. Antagonism on ühiskonna seaduspärase korra põhjus. Inimesel on kalduvus ühiskonnastuda. Inimloomuse olemasolu. Inimloomus on aga vastuolus. Arengumootor on vastuolu – antagonism. See aitab edendada arenguprotsessi; seda ka mõistuslike olendite puhul. Peab nägema kaoses korda; ajalugu. Kaos on mingil määral korrapärane. Kui on liiga korrapärane, siis väheusutav. Inimajaloos on palju irratsionaalset. Antagonism annab võimaluse lisada see mõistusprotsessi ehk saab kaootilisust põhjendada; impulss mis suunab mõistuspärasuse poole. Konkurentsisituatsioon ajab paremuse poole. Kultuur on see, mida me oleme eeldustega teeme ehk arendame välja teatud võimekusi, mis on ühiskondlik väärtus. Inimene on ise laisk, aga konkurents sunnib arenema kultuuri poole. Konkurentsiolukord sunnib arenema, aga moraalse inimesena ise tahame ja teadlikult tahame edasi areneda moraalse-terviku suunas
Nende kahe eristamine on oluline! Lisaks sellele erist riske, mida tuleb taluda ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. "Hea riik" peab olulisi ja ilmseid ohte vältima "iga hinna eest". Ettevaatusmeetmete rakendamisel võib olla "ettevaatlikum" ja arvestada muude asjaoludega (majanduslikud ja sotsiaalsed faktorid) rohkem. Evp alusel tuleb arvesse võtta ka inimlikke väärtusi (ka elanike irratsionaalset muret briti loomaliha puudusid lõplikud tõendid ning keelati loomaliha eksport, toetudes teadlaste vähemuse arvamusele), tervise kaitse on evp sisse kodeeritud. Mõju: Integreerimine (kkkaitse nõuded peavad olema lülit kõikide teiste poliitikate määratlemisse ja rakendamisesse) Art. 95 uued teaduslikud tõendid (rangem siseriiklik regulatsioon) Art
reeglite puudumine ei ole kultuur. Niisiis see kultuurivaba teater võtab aluseks melodraamad ja vodevillid. Melodraama on mandunud tragöödia. Kõige madalama seisundi saavutanud tragöödia. Analüütiline oli klassitsistlik tragöödia, eesmärgiks uurida seaduspärasusi inimeses ja maailmas. Seaduspärasuste tundmaõppimine eeldab mõistust, analüütiline teater. Melodraama on viidud puhtalt emotsioonide tasandile. Melodraamas alati palju pahaendelist, hirmuäratavat palju irratsionaalset, mõistusega seletamatut. Igas melodraamas on melodramaatiline kurjuse kandja, pahategija. Polegi teada, miks ta külvab enda ümber kurja, see on lihtsalt tema ülesanne. Sisuliselt tegu anektoodiga, algselt tegu kummalise elujuhtumiga, hiljem omandab koomilise väljundi. Anektoot selline eriline ja kummaline juhtum, anektoodist saab sel ajal üheks populaarseks väljundiks. Klassikaline näidend oli alati mingi panoraam, omaette maailmapilt,
regulatsioonile. Muutumise pöördepunktide tüüpilised näited on regulatsiooni järgmised vormid: hirmu- põhine, uskumuse- põhine, kogemuse-põhine ja ratsionaalse väärtustamise põhine regulatsioon. Hirmu-põhised on eeldatavalt ürgseimad. Inimene oli alles eraldunud ning teda varitsesid kõikjal ohud, olgu siis loodusjõududena kuid ka liigikaaslaste vaenuaktidena. Suutmastus ohte mõista, neid neutraliseerida tekitaksid pimedat irratsionaalset hirmu. Nt tabu Uskumuse-põhised kujunesid välja kui ohu allikaid hakata personifitseerima. Nt kuri inimene-nõid Kogemuse-põhised ei ole mingi täiesti uus regulatsioon. Inimene hakkas uskuma kogemust ja väärtustama inimpõlvkondade mälu. Mõisteti, et turvalise elutegevuse mõttes leiab kogemusi varasemast ajast. See aitas ühtlasi kinnitada eneseusku, veendumust, et sõltumata mingitest kõrgematest olenditest võib ka ise hakkama saada, oma elu juhtida ja ohtusid vältida
empiirilises mõttes eikusagilt ilmuvat jõudu, mis põhjustas tema patsientidel vaimuhaigusi. 99 5.7.Rudolf Otto mõju Rääkides allikatest, mis on seotud Jungi vaadete kujunemisega, ei saa kuidagi mööda Rudolf Otto nimest. See võrdlev usundiloolane ning teoloog on mõjutanud mitmeid mõjukaid teolooge ja filosoofe 20. sajandil. Jungi puhul on mõju päris mitmene. Esiteks rõhutab Otto usulise kogemuses irratsionaalset külge. Oma kõige mõjukamas teoses ,,Das Heilige" (inglise keeles ,,The Idea of the Holy") selgitab ta, et tuginedes antiikfilosoofiale, armastab teoloogia luua Jumalast ratsionaalseid kontseptsioone. Kuid sõnalised kirjeldused, mis räägivad Jumala atribuutidest või iseloomust, on vaid antropomorfsed analoogid, mida ei saa võtta täpsete vastetena. ,,Kõigil neil juhtudel seisab ,,ratsionaalne" element esiplaanil ja tihti tundub, et midagi rohkemat polegi." (OTTO 1992:2)
Muutumise pöördepunktide tüüpilised näited on regulatsiooni järgmised vormid: hirmu- põhine, uskumuse- põhine, kogemuse-põhine ja ratsionaalse väärtustamise põhine regulatsioon. Hirmu-põhised on eeldatavalt ürgseimad. Inimene oli alles eraldunud ning teda varitsesid kõikjal ohud, olgu siis loodusjõududena kuid ka liigikaaslaste vaenuaktidena. Suutmatus ohte mõista, neid neutraliseerida tekitaksid pimedat irratsionaalset hirmu. Nt tabu Uskumuse-põhised kujunesid välja kui ohu allikaid hakata personifitseerima. Nt kuri inimene-nõid. Kogemuse-põhised ei ole mingi täiesti uus regulatsioon. Inimene hakkas uskuma kogemust ja väärtustama inimpõlvkondade mälu. Mõisteti, et turvalise elutegevuse mõttes leiab kogemusi varasemast ajast. See aitas ühtlasi kinnitada eneseusku, veendumust, et sõltumata mingitest kõrgematest olenditest võib ka ise hakkama saada, oma elu juhtida ja ohtusid vältida
annaabi.ee 
