Tarkust vajatakse selleks, et põhjendamatutest hirmudest ja tühjadest soovidest vabaneda, mis võiksid kahjustada nauditava ehk õnneliku elu saavutamise võimalikkust. Selles aspektis pole epikuurlaste ja stoikute vahel erinevust, mõlemate jaoks on mõistuslik arusaam ainus õige tee õnnelikkusele. Kuid kui stoikute jaoks oli mõistus lõppkokkuvõttes maailma valitsev jõud, siis epikuurlaste jaoks on ta üksnes inimliku orienteerumise instrument iseendast irratsionaalses maailmas. Mõõdukus on vajalik vahend, et oma käitumises õigetest filosoofilistest arusaamadest tõesti ka juhinduda. Vaprus on vajalik vahend, et ületada hirmu kui kannatuste üht peamist põhjustajat. Õiglust vajatakse selleks, et kaasinimestega mitte konflikti sattuda. Õigluse parim vili on aga hingerahu. Kui inimene kõiki neid häid omadusi omab, siis ei saa ta epikuurlaste õpetuse kohaselt enam
emotsionaalsest hinnangust. Kui õigus on RATSIONAALNE, siis juhindub ta üldistest reeglitest, on süstemaatiliselt organiseeritud ja põhineb tähenduse loogilisel interpreteerimisel. Ratsionaalses õiguses on vaidluste lahendamise meetod määratletud reeglites. Ratsionaalsus viitab õiguse üldisusele ja universaalsusele. See tähendab, et kogu õigusloome ja õigusemõistmise protsess on loomuomane õigussüsteemile endale. Samas aga kontrastiks irratsionaalses kasutatakse õigusemõistmises substantiivseid väärtuseid väljaspool õigust ennast, näiteks eetilisi, religioosseid ja poliitilisi faktoreid. 3. Bürokraatliku võimu alused 1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu. 2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama, piirama ja kontrollima. See ei ole
annaabi.ee 
