Samuti peegeldub sellest natuke rassismi: mustanahalisi on peetud rojadeks, samuti ka eestlasi, kes varasematel aegadel oli talupoegadena sakste juures orjatööl. See orjus on meil sees ja pole veel kuhugi kadunud, nagu ka Luckyl, kes ei suutnud isanda kandamit maha panna. Arusaamatuks jääb vaid nimi Lucky. Raamatu tagumistel lehekülgedelt on lugeda Becket enda arvamust. Tema põhjendab seda nime sellega, et Luckyl pole enam midagi oodata. Minu meelest on Lucky natuke ironiseeriv nimi: just see, et tal midagi oodata pole, on just õnnetu ju. Ootajate juurde ilmub ka poiss, kes iga päev veenab ootajaid, et ta on esimest korda nedne juures, ent ometi tundub, nagu käiks igakord seesama poiss. Iga eelnev päev on samasugune-kordub. Samuti on ka puu järgmisel päeval lehtedes, kuigi peaks olema järgmine päev. See on justkui sümbol aja möödumisele, mida inimesed raiskavad ootamisele.
maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene. Ta pilab kodanlikku eluviisi, ta ei kiida seda heaks. Ometigi oma alateadvuses armastab ta sellist turvalist elu (pean silmas tema nostalgiat lapsepõlvest, kui ta trepil istub ja araukaaria lõhna naudib). Harry Haller on kahestunud isiksus. Temas on inimene (kodanlik ja tavapärane nagu kõik teised inimesed) ja hunt (loom, mässaja ja kodanlikku elu ironiseeriv hing). Hunt selles mehes ei lase tal elu elada ja nautida. Mõlemad poolel on teineteisega vaenujalal. Pidev eluvigade nägemine tekitab Harrys suitsiidimõtteid. Ta arvab, et on lihtsam vääratada habemenoaga ja piinad lõpetada (nii vaimsed kodanliku elu haledus kui ka füüsilised liigesevalud, mis kõndimist raskendavad). Ometi pole Harry nii lootusetu juhtum, seda näitab eriti Hermine, kes toob välja mehes ilmalikud ihad ja inimliku poole. Harry armub
N: Teaksid vaid, kui halvasti ma ennast tunnen, kui asjatult jonninud olen. Muidugi ei ole see mingi pihlakavein, vaid solk. (assertiiv, ülestunnistus; kvaliteedimaksiim räägi tõtt) Kalla ta ruttu kraanikausist alla (direktiiv käsk), enne kui keegi veel mürgituse saab (implikatuur veel = järelikult on keegi juba saanud mürgituse või on lihtsalt tegu liialdusega, tõenäoliselt on juttu sellest mees, kes just veini proovis). M: Selle päris hea veini? (implikatuur ironiseeriv) N: Ma ei maitsenudki seda (assertiiv ülestunnistus). M: Aga miks? N: Sest ma usaldasin sind. (relevantsusmaksiim naine vastab konkreetse põhjusega, miks ta veini ei proovinud) M: Tunnen sind läbinisti, sa ei annaks nii kergesti alla, see (anafoor) pole sul kombeks. ... N: Tort on valmis. Kõige ilusam tort, mida ma eales teinud olen... Fernan peaks varsti kohale jõudma. M: Sa mõtled Ferdinandi? N: Fernan kinnitas (komissiiv kinnitamine) mulle, et ta tuleb õhtuse bussiga
esemete hulgas on valdavalt just sell ajal massikaubaks muutunud kaubad (telekas,makk,tolmuimeja,singikonserv jne).Esiplaanil poseerib atleetvõimleja kehaehitusega mees,käes hiiglaslik pulgakomm,millel on suurete tähtedega kirjas ,,Pop".Selles on näha kahemõttelisust mis muutis fraasi ,,pop kunst" massile tuntuks. ,,Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks ja meeldivaks"(1965a) See teos on kaasaegsust ,jõikust ja glamuuri ironiseeriv ning kumab meile pildi kaasaegsest tarbimiskultuuri paradiisist.Samuti nägu tema kollaaz 1957 ,,Balkonil" kus naivistlikule maalile on lisatud motiivina kasutatud trükiseid ja labaseid fotosid. Hamiltoni loomingus on mitmeid seeriaid elegantseid maale,joonistusi ja trükke,paljud neist käsitlevad glamuuri,tarbimiskultuuri,massi produkte ja popkultruuri. Ta võttis meedia ja massikunsti elemendid,kohandas need,et luua enda isikupärane looming
Olemuselt oli Laaban varaandekas - oskas kunsti, õppis muusikat, luuletas jne. Laaban on eriline, kuna tutvustas esimesena sürrealismi."Roosi Selaviste" - hakkas proovia erinevaid keelevõimalusi, sõnamänge. Juhan Smuuli „Poeem Stalinile“ - Paneküüriline luule ehk ülistav luule. Kirjutatud stalinliku režiimi jaoks, eelkõige kirjutati hirmust. Arvo Valtoni novellid 1960. aastatel "Rohelise seljakotiga mees" - nõukogude süsteemi ironiseeriv novell. "Kaheksa jaapanlannat". Viivi Luik Gorbatšovi võimule tuleku ajal ilmus Luigelt "Seitsmes rahukevad". Ta oli 20 aastat kirjutanud luulet, kuid see teos 1985 sai debüüdiks. See oli metafooriline romaan Stalini ajast, mis mõjus ausalt. Kaasaegne eesti kirjandus: Andrus Kivirähk, Mihkel Mutt, Indrek Hargla ja Tiit Aleksejev, Armin Kõomägi, Urmas Vadi, Mart Kivastik jt 1990 - vabanemine, raamatute tiraažid vähenevad
Duchamp Pariisi ektravagantsemaid ja uuenduslikumaid kunstisuundi. /Art worldi mõiste/- hierarhiline kuntsiinstitutsioonide võrgustik/ - mida saab kunstiks pidada ja kes seda dikteerib? Art world. Kunst on see, milllel on tähendus.Kunst pole mitte uue loomine, vaid valimine paigutamine uude keskkonda ja tähenduse tekitamine. (Kodune teema mõnes mõttes ennnetas Saussure'i, Derridad kõik on tekst, sõltub kontekstist jne) Ühtlasi sama mõte mis Zürichi dadal, näkku viskav ja ironiseeriv varasema suhtes (mõned inimesed hakkavad kunstnikeks, sest ei viitsi tööle minna :D) Tegutses maletajana. Kolmas suund tema teoseid võib vaadata kui kunsti piiride teadvustamist ja uut moodi tõmbamist, problematiseerimist. FRANCIS PICABIA 1879-1953 Reisis NY, Barcelona ja Zürichi vahel. Absurdi esitamine mõistlikkus kui üks lääne maailma põhiväärtusi; absurdi esitamine selle vastu võitlemiseks.