Diabeetiline retinopaatia
Proliferatiivnse retinopaatia korral kannatab võrkkest hapnikupuuduse all, sest tema
vereringe on häirunud, veresooned sulgunud. Reetina verevarustuse ja toitumise
taastamiseks hakkavad silmapõhja kasvama uued, kuid ebatäiuslikud veresooned, mis
on haprad ja võivad kasvada ka klaaskehasse ning põhjustada seal verevalumeid.
Uued veresooned soodustavad võrkkestale ja klaaskehasse armitaolise sidekoe
tekkimist, mis võib viia reetina irdumiseni silmapõhjast ja nägemise kaotuseni.
Väikese verevalumi puhul tekivad silma ette hõljuvad hägusused või jooned,
massiivne hemorraagia segab nägemist tõsiselt. Kui verejooks on rohke, siis halveneb
nägemine sedavõrd, et suhkruhaige võib näha vaid valgust. Verejooks klaaskehasse
taandub tavaliselt iseenesest mõne kuu jooksul ja nägemisvõime tavaliselt taastub.
Kui verejooksud siiski pidevalt korduvad, ei pruugi nägemisvõime enam endisel
tasemel taastuda.