arheoloogiaks). Hakkas muististe uurimisel kasutama palju loodusteaduslikke meetodeid ja ka täppisteadust. Loodi erinevaid teooriaid. 3. LOENG Muinaskultuuride uurimine. Uurimistöö jaguneb kaheks uurimisviisiks ehk kaheks etapiks. Esimene etapp on välitöö, teine etapp on kameraaltöö (siseruumides tehtav töö). Välitööd võib ka 2ks jagada: 1) Arheoloogiline luure ehk inspektsioon (otsitakse maastikul uusi veel teadmata kinnis ja - irdmuistiseid), arheoloogilised muistised pole ainult vaatamisväärsused, vaid ka uurimismaterjal, muististe arv kahaneb. Arheoloogid suudavad märgata muistiseid maapinnal. Parim aeg maastikuluureks on aprill, mai ja oktoober, november, sest siis ei ole puudel lehti, maastik on lage, rohi on madal ja erinevad pinnavormid on hästi märgatavad. Asulakohad on alati äratuntavad, sest muld on tumedam. On vaja teha ka eeltööd, otsida arhiivist, vaadata vanu kaarte
riigi taastamist. Monument – kellegi või millegi auks rajayud mälestusmärk või ehitus. Muistis – ehk muinasjäänus, inimese valmistatud või tema osavõtul tekkinud aineline objekt, mis on säilinud kaugeimast minevikust. Kinnismuistis on oma ümbrusest lahutamatu, näiteks muistne asulakoht, linnamägi, põld, teejäänus, kalmistu, kultusekoht vms. Irdmuistis on üksikese või selle osa, näiteks töö- või tarberiist, relv, ehe, münt, luu vms. Irdmuistiseid saadakse kinnismuististe kultuurkihist või juhuleidudena kohtadest, kuhu nad on kaotatud või kogumina peidetud (peitleid). Paljudes riikides (ka Eestis) on mustised seadusega kaitstud. Maailmaimed - seitse maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Nende hulka kuuluvad: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias,
annaabi.ee 
