kreeka pähklipuid. Loomastik on aga Iraanis väga rikkalik. Sellesse kuuluvad hundid, hüäänid, saakalid, rebased ja karud ning teised loomad. Tüüpilised linnud seal on faasanid, põldpüüd, pelikanid , flamingod jm. Iraanis on kirev rahvastik. Selle moodustavad alla poole pärslased. Ülejäänud on aserid, keda on 17% rahvastikust, siis on veel kurdid, araablased, belutsid, gilaanid jt. Rahvaste ja keelte mitmekesisusest hoolimata on valdav osa iraanlasi riigiosaks kuulutanud islami usu. 94% muhameedlastest kuulub siiitide hulka, ülejäänud on sunniidid, kristlased, juudiusulised ja iraani pärimususundi pooldajad. Üle poole Iraanis elavatest inimestest elab linnas. 2500-aastane Pärsia sai 1935. aastal uueks nimeks Iraan. Pärslaste pealinn: 57 kilomeetrit Shirazi linnast kerkivad vanaaja ühe suurima impeeriumi pealinna varemed. Aastal 520 eKr rajas kuningas Dareios I Persepolise linna, millest ta tegi Indiast Kreekani
või kui Iraani territoorium praegu on: mõjud Iraagile, Afganistaanile, Kesk-Aasiale, eriti Tadzikistanile, kus sama keelt kõneldakse. Iraan on vanim järjepidev tsivilisatsioon, tähistades 2700 aastapäeva. Iraanist on pärit zoroastrism II. at. eKr Pärsiasse saabunud proto-indoeuroopa hõimude religioon, mis järgis prohvet Zarathustra õpetust. Periodiseerimisel on kaks võimalust: · Pooleks: enne jä pärast araablaste vallutust, veelahkmeks aasta 651 pKr. · Kolmeks: enne iraanlasi kuni 7. sajand eKr, iraanlased kuni 651 pKr, araablaste vallutus kuni tänapäev. Kokku oli Pärsia aladel 31 riiki, millest 17 mõjukad ka oma piiridest väljaspoole. 3 Pär sia impeerium u. 500 a. eKr. Iraanlasteeelne periood
Riigis valitseb absoluutne monarhia ning võim on olnud aastaid Al Thani perekonna käes. Riigil on maailma suurimad naftavarud ning Katar on ühtlasi maailma rikkaim riik. Katari majandus põhineb nafta- ja gaasitööstusel. Katari põhjaosa on kaetud luidetega, keskosa kivikõrbega ja lõunaosas on liivakünkad. Rannikut ümbritsevad korallrahud. Kataris valitseb kuum troopiline kliima. Rahvastikust moodustavad väga väikese osa põliselanikud Katari araablased. Sama palju elab riigis iraanlasi, indialasi, pakistanlasi, vähem pärslasi. Riigi pealinnas Dohas elab 80% rahvastikust. Pealinna linnaruum on kujundatud ühendades modernse traditsioonilisega. Vee lähedus annab võimalused kalastuseks, pärlipüüdmiseks ja kaubavahetuseks. Ametlik riigikeel on Kataris araabia keel. Enamik Katari inimesi räägib aga rohkem kui ühte keelt. Katari inimesed on sügavalt usklikud. Riigi ametlik usk on islam, kuid tolerantsed ollakse ka teiste uskude suhtes
annaabi.ee 
