Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Seega saab kaudset toimet vastupidiselt
otsesele toimele mõjutada, kasutades radioprotektoreid või –sensibilisaatoreid.
Röntgenikiirguse kaudse toime sündmuste ahelat võib kirjeldada järgneva skeemi
abil:
Intsidentfooton → kiire elektron → ioonradikaal → vaba radikaal → sidemete
lõhkumisest tingitud keemilised muutused → bioloogiline tagajärg.
Loetletud sündmustejada ajaskaalas on suured erinevused. Kiirguse neeldumise
füüsikaline faas võib kesta ainult 10-15 sekundit, ioonradikaalide eluiga on ca 10-10
sekundit, hüdroksiidradikaali eluiga rakus on ca 10-9 sekundit, otsesest toimest või
vabadest radikaalisest tekkinud DNA radikaalide eluiga kestab aeroobsetes
tingimustes 10-5 sekundit. Aega, mis kulub keemilise sideme katkemisest esimeste
bioloogiliste tagajärgede ilmnemiseni, võib mõõta nii tundides kui ka inimpõlvedes,
sõltuvalt muutuste tähendusest. Kui kiirguskahjustuse toimel rakk sureb, võib