Radiobioloogia ja kiirguskaitse
seotud kõrge keemilise stabiilsusega. Paaritu arvu elektronide puhul jääb üks elektron
vastasspinniga paariliseta, see ongi paaritu elektron. Selline seisund on seotud suure
keemilise aktiivsusega.
Vaatleme, mis juhtub, kui kiirgus avaldab toimet vee molekulile. Teatavasti
koosnevad rakud ca 80% veest. Interaktsioonis röntgeni- või gamma kiirguse
footoniga või laetud osakestega (näiteks elektroni või prootoniga), võib vee molekul
ioniseeruda: H2O → H2O+ + e-. H2O+ on ioonradikaal. Ioon on aatom või molekul, mis
on näiteks kaotanud ühe või mitu elektroni ja on seetõttu positiivse laenguga. Vaba
radikaali väliskihil on paaritu elektron, seetõttu on radikaal väga aktiivne. H 2O+ on
positiivselt laetud ja väliskihil paardumata elektroniga, seega on ta nii ioon kui ka
radikaal. Algsed ioonradikaalid on ülilühikese elueaga, ca 10-10 sekundit.
Ioonradikaalid lagunevad moodustades vabu radikaale, mis ei ole küll enam laetud,