Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeemiliselt tasakaalustatud tasapindsete pakettidena. Savimineraalide iseloom sõltub sellest, kas pakettide liitjaks on suure ioonraadiusega kaalium (hüdrovilgud), magneesiumhüdroksüüd (kloriid), vee molekulid (smektiidid) või tagatakse side lihtsalt pakettide aatomite segu vabade elektrilaengutega (kaoliniit). Looduses muutub pakkettide vaheline seos pidevalt: kord kantakse siit lahustega minema K+ või Mg2+, kord tungib nende vahele rohkem vee molekule kui see on struktuuri püsimiseks vajalik. Tagajärg: pakettide vaheline seos nõrgeneb või kaob hoopis. Savil on omadusi, mis teevad temast väärusliku maavara
ioonide paar. Moodustunud Na+ välimine elektronikiht on täielikult täidetud ja omab seega kõrget stabiilsust. Analoogselt, kloori aatom võtab juurde elektroni ja moodustub kloori ioon Cl-, mille välimine elektronkiht on jällegi täielikult täidetud ja seega kõrge stabiilsusega. 19 Ionisatsiooniprotsessis muutub Na aatom aatomraadiusega 0,192 nm Na+ iooniks ioonraadiusega 0,095 nm ja aatomraadiusega 0,099 nm kloori aatom muutub Cl- iooniks ioon-raadiusega 0,181 nm. Selline mõõtude muutumine sideme moodustumisel on põhjustatud naatriumi 3s1 elektroni äraandmisest ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest 11/1110/11. Positiivselt laetud tuum naatriumi ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale põhjustades raadiuse vähenemist ionisatsioonil. Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu (17/17 18/17) kloori aatomi mõõdud
annaabi.ee 
