Sellist kristalli omaduste sõltuvust suunast anisotroopiaks. Kui aine omadused suunast ei sõltu, on tegemist isotroopiaga. Nagu vedelikuski on ka kristallides molekulid pakitud tihedalt, mis teeb kristalli raskesti kokkusurutavaks. Tahkises valitseb molekulide vahel vastastikmõju, mis määrab ka kristallile iseloomuliku struktuuri. Eristatakse nelja põhitüüpi vastastikmõju. Nende järgi jaotatakse ka kristallid nelja tüüpi: · Ioonkristallid · Aatomkristallid · Molekulkristallid · Metallilised kristallid Ioonkristallides on põhiliseks vastastikmõjuks positiivsete ja negatiivsete ioonide elektrostaatiline tõmbumine. Aatomkristallides seisavad aatomid koos naaberaatomite ühiste elektronpaaride abil. Molekulkristallis valitsevad elektrilised jõud, mis on tingitud sellest, et molekulid on polaarsed nende ühes otsas on positiivne, teises aga negatiivne laeng
aatomitel. Püsiva magnetmomendiga aatomite orienteerumine välise magnetvälja suunas vastupidiselt diamagnetismile suurendab magnetvälja. Seda nähtust nimetatakse paramagnetismiks. Dia- ja paramagnetismi mõju aine magnetilistele omadustele on suhteliselt nõrk 2.7. KRISTALLID 2.7.1. Keemiline side kristallides Kristallide omadused sõltuvad keemilise sideme liigist. Metalli kristallid, Valentsed (kovalentsed või atomaarsed) kristallid, Ioonkristallid, Molekulaarkristallid Metalli kristallid - Keemilise sideme moodustavad valentselektronid osaliselt täidetud väliskihtides. Metalli aatomid asetsevad kristallis nii, et valentselektronid saavad võimaluse vabalt liikuda kristalli piires. Olukorda võib vaadelda nii, et positiivsete metalliioonide vahel liigub elektrongaas. Elektrongaas tasakaalustab positiivsete ioonide vahelise tõukejõu Valentsed kristallid - Keemiline side luuakse elektronpaaridega (kovalentne side!).
vedelikusamba tõusmist või langemist. Märgamisest ja mittemärgamisest sõltub ka. o Tahkiste liigitus molekulidevahelise vastastikmõju järgi (nimetused, iseloomustus, näited). Monokristall: molekulid paiknevad kindla korra järgi ja see süsteem säilib üle terve ainekoguse!!! (Esineb looduses harva). ANISOTROOPSED. Polükristall: ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. (Kõik metallid). ISOTROOPSED. Ioonkristallid (nt keedusool) Aatomkristallid (nt teemant) Molekulkristallid (nt jää) Metallilised kristallid (kõik metallid) o Tahkiste liigitus osakeste paiknemise järgi (kaks näidet). Kuubilied ja rombilised rühmad. o Ülekandenähtused tahkistes. Difusioon esineb, kuid vähesel määral. Ei ole võimalik ilma kristallstruktuuri lõhkumiseta. Soojusjuhtuvus on kõigi tahkiste tavaline omadus. Sõltub suunast. Osakesed annavad võnkumisi edasi.
Kovalentne side on vajalik selleks, et saada ühiste elektronpaaride abil väliskihile 8 elektroni ? 3. mittepolaarne elektronid jaotuvad võrdselt mõlema aatomi vahel, sest moodustub sama elemendi aatomite vahel ja nendel on ühesugused jõud sees.. ja seega tõmbavad ühesuguse tugevusega.. polaarne erinevate mittemetalliliste aatomite vahel ja seega üks tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole (elektronegatiivsem tõmbab) 4. ioonvõre ioonkristallid (vastaslaengutega ioonid) moodustavad kristallvõre mille keskmetes asuvad ioonid moodustavadki ioonilise kristallvõre e ioonvõre... Neid hoiab koos iooniline side.. 5. elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, mis takistavad katioonide omavahelist tõukumist. Korrapäevalt liikuvad elektronid moodustavad elektronpilve, mis ulatub üle kogu metallikristalli
- pärisuunas on endotermiline reaktsioon - vastassuunas on eksotermiline reaktsioon 5) Rõhu tõstmisel nihkub tasakaaluasend väiksema gaasi sisaldusega suunas. - nt: reaktsioonis N + 3H 2NH liigub NH suunas kuna kordajaid vaadates on seal vähem gaasi Ainete lahustumisprotsess Ioonkristall HO molekul(polaarne) Looduses kehtib väga lihtne printsiip ehk sarnased tõmbuvad nt: tõmbuvad väga üleval toodud ioonkristallid ja HO. Ehk HO liitub näitkes NaCl kristallis Na ja Cl molekulidega(all toodud joonis)(toimub hüdraatumine) Mis toimub? 1) Katkevad ioonilised sidemed sidemed ioonkiristallis(endotermiline, H>0, energiat eraldub)
Ehk teisti öeldes: iseeneslikud protsessid viivad kaose suurenemisele. Füüsikas väljendab soojusülekande suunda termodünaamika II seadus, mis on esitatud entroopia S abil: igasuguses iseeneslikus protsessis süsteemi entroopia kasvab. Aine olekud. Tahke, vedel ja gaasiline olek. Tihedus, rõhk, üleslükkejõud. Gaaside isoprotsessid. Agregaatolekute muutused. Tahkes olekus on aine kas kristall (tahkis) või amorfne aine. Tahkisel on kindel struktuur, amorfsel ainel pole. Ioonkristallid, kovalentsed kristallid, metallilised kristallid, molekulaarsed kristallid(, vedelad kristallid). Vedelas olekus aine ehk vedelik on voolav, võtab anuma kuju ja pole kokkusurutav. Nagu juba eespool öeldud, annab vedelik rõhku edasi igas suunas ühtviisi. Pindpinevus - pinnanähtusega, kus vedeliku pind käitub elastse kilena. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda. Sellest tingituna püüab vaba vedeliku pind võtta minimaalset suurust
annaabi.ee 
