Tartu Kutsehariduskeskus I A Tehnokeraamika Iseseisev töö Juhendaja: H Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................ ............................2. Sissejuhatus.......................................................................................................................... ...........................3. Tehnokeraamika tutvustus........................................................................................................................4. Tehnokeraamika liigitus.........................................................................................................................5.1. Oksiidkeraamika.................................................................................................................. ......................5...
täpsuse ning siledusega tooteid. Seepärast tuleb tehnokeraamikat mõnikord täiendavalt töödelda. Suure kõvaduse ja hapruse tõttu on seda raske teha ja seetõttu töö mahukas ja kallis. Käesoleval ajal kasutatakse tehnokeraamika töötlemiseks mitmeid meetodeid, milleks on: mehaanilised (abrasiiv- ja vee-abrasiivjoaga töötlemine), keemilised (söövitamine), elektrilised (elektrierosioontöötlemine), füüsikalised (laserkiirega, elektronkiirega ja ioonkiirega töötlemine). Kasutatud materjalid: http://en.wikipedia.org/wiki/Ceramic_engineering http://en.wikipedia.org/wiki/Material http://en.wikipedia.org/wiki/Ceramic Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Enn Hendre, Tiit Metusala, Olev Tapuper ,,Materjalid"
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, ...
madalam kui karbiididel. töötlemine), Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega - keemilised (söövitamine), keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et - elektrilised (elektrierosioontöötlemine), tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid - füüsikalised (laserkiirega, elektronkiirega ja asendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad ioonkiirega töötlemine). boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem 27.Metallurgia (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. on füüsikalis-keemiliste omaduste poolest lähedased Eristatakse: boriididele
seetõttu töömahukas ja kallis. Käesoleval ajal kasutatakse tehnokeraamika töötlemiseks mitmeid meetodeid, milleks on: - mehaanilised (abrasiiv- ja vee-abrasiivjoaga töötlemine), - keemilised (söövitamine), - elektrilised (elektrierosioontöötlemine), Kiudarmee- Leht(laminaat)- - füüsikalised (laserkiirega, elektronkiirega ja ritud armeeritud ioonkiirega töötlemine). Sele 1.49. Komposiitmaterjalide liigitus armatuuri järgi 1.4. Komposiitmaterjalid Tabel 1.37 Komposiitmaterjalide omadused 1.4.1. Komposiitmaterjalide struktuur ja liigitus Materjal Rm Eri- 2
annaabi.ee 
