Viljapuutüvede valgendamisel. *soolad Leelis ja leelismuld metallide soolad on kristallsed ained Valdav iooniline side. *kõrge sulamistemp. *plastilisus puudub,kristallid on küllaltki kõvad kuid haprad. *enamasti valged *tugevad elektrolüüdid. Lahustuvus vees on erinev, Leelismetallid SOOLAD reegline hästilahustuvad *Leelismetalli katiioonide vastastiktoime anioonidega on nõrk. *leelismuldmetallide katiioonide vastastiktoime anioonidega vastastikmõju On tugevam., sest katioonide iooniraadiused on väiksemad ja ioonide laengud suuremad. Paljud leelismuldmetallide soolad on seetõttu vees vähelahustuvad. Leeliste ja tugevate hapete soolade vesilahused on neutraalsed nt NaCl,BaBr2. Tugevate aluste katioonid ja tugevate hapete anioonid veega ei reageeri Leeliste ja nõrkade hapete soolade vesilah, on aga anioonide osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga. Mida nõrgem hape sool seda tugevam hüdrolüüs. Tuntuim leelismetalli sool keedusool (NaCl)
. Elektronpaari kuuluvaid elektrone nimetatakse paardunud elektronideks. Kui orbitaalil on 1 elektron siis seda nim. paardumataelektroniks 18. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem. 19. Elementide perioodilised omadused. ➢ Perioodiliselt muutuvad elektronstruktuuriga seotud omadused: elementide aatomi- ja iooniraadiused ning nendest tulenevad omadused (red-oks). Aatomi raadiuse vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi. Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised omadused, kristallstruktuur jm ➢ Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass) Perioodiliselt muutuvad omadused ➢ Valentselektronide arv (väliskihi e arv): kasvab perioodides vasakult paremale,
· Hapnikku kasutatakse terasetööstuses, keevitamisel, meditsiinis. · Hapnik O2 on maitsetu, lõhnatu paramagnetiline gaas, mis kondenseerub -183 °C juures. · Hapniku allotroop osoon O3 on sinakas teravalõhnaline diamagnetiline gaas, mis kondenseerub -112 °C juures. Osoon tekib stratosfääris kiirguse toimel. Laboris saadakse elektrilahendusel hapniku keskkonnas. · Liikudes rühmas ülalt alla elektronegatiivsus väheneb ning aatomi- ja iooniraadiused kasvavad, mistõttu väävli aatom: on oluliselt suurem kui hapniku aatom; on väiksema elektronegatiivsusega; ei osale tuntavalt vesiniksidemete moodustamisel; ei anna nii palju kordseid sidemeid; võib anda kuni 6 sidet. · Väävel erineb hapnikust ka võime poolest moodustada homoahelaid -Sn-. · Väävel esineb peamiselt mitmesuguste sulfiidsete metallimaakidena ja on näiteks vase tootmise kõrvalproduktiks, kuid
metallilised omadused. Ülalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad väliskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega nõrgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ülalt alla väheneb, sest aatomi raadiuse kasvades väheneb võime liita elektrone 1. Elementide perioodilised omadused Perioodiliselt muutuvad elektronstruktuuriga seotud omadused: elementide aatomi- ja iooniraadiused ning nendest tulenevad omadused (red-oks). Aatomi raadiuse vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi. Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised omadused, kristallstruktuur Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass) 1. Ionisatsioonienergia Ionisatsioonienergia - energiahulk, mida tuleb kulutada, et elektroni aatomist eraldada ja tuuma mõjusfäärist
annaabi.ee 
