Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ioonide teke". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ioonid, aatomid, ioonilise, väärisgaaside, võrduma, loovutatud, ioonilisteIooniline side. Iooniline side tekib elektrilaenguga osakeste ioonide abil.Elektrilaengud tekivad elektronide ümberjaotumise tagajärjel, see tähendab, et üks aatom (metalli oma) loovutab elektrone ja teine aatom (mittemetalli oma) võtab neid juurde.Elektronide loovutamise tagajärjel, omandab (metalli)aatom positiivse laengu katioon. Samuti omandab elektrone liitnud (mittemetalli)aatom negatiivse laengu anioon. Keemilistes reaktsioonides reageerivate ainete aatomid liidavad või loovutavad elektrone nii, et nende aatomite väliskiht omandaks kaheksa elektroonilise struktuuri. Aatomid, mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni, loovutavad neid kergesti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks ehk katiooniks, mille väliskihis on 8 elektroni nt. Na Na+ + e- Aatomid, mille väliskihis on 6 kuni 7 elektroni, haaravad neid kergesti ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks (aniooniks), mille väliskihis on 8 elektroni nt. Cl + e- Cl-
Iooniline side erinimeliste ioonide vaheline side. Tekib siis kui EN erineb suuresti. Liidavad või loovutavad elektrone. Lahutatakse, kui väliskihil on 1-3 elektroni => +ioonid. Liidetakse, kui väliskihil 0-7 elektroni => -ioonid Kovalentne side: Jaguneb: Mittepolaarne. Ühe ja sama elemendi aatomite vahel. Delta EN=0 · Üksikside · Kaksikside · Kolmikside Polaarne. Erinevate elementide aatomid. Delta EN=-1,9. Ühine elektronpaar on nihkunud EN poole Iooniline side: Iooniline side säilib ainult vedelates ja tahketes olekutes. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Vesinikside Molekulide vaheline side Aine koostises vesinik on seotud EN elemendiga Moodustavad assotsiaadid Omavad vastavad ained kõrgemaid keemistemperatuure Aine ehituse ja omaduste vahelisi seoseid
Kui sideme kordus on suurem, siis on side aatomite vahel püsivam ning tuumadevaheline kaugus väiksem. Molekulide kordinatsiooniarv ja ruumiline konfiguratsioon sidemete arv määrab kovalentse molekuli tsentraalaatomi kordinatsiooniarvu. Neljavalentse süsiniku aatom moodustab CF4 molekulis neli ning CO2 molekulis kaks sidet. Süsiniku kordinatsiooniarv on nendes ühendites on vastavalt 4 ja 2. Kui tsentraalaatomiga on ühinenud ühevalentsed aatomid, on tsentraalaatomi kordinatsiooniarv võrdeline selle kovalentsiga. Antud elemendi maksimaalne kordinatsiooniarv ja maksimaalne kovalents on võrdsed. sideme suunalisusest on tingitud molekulide struktuur. Joonistage välja NH3 orbitaalid, märkige ära orbitaalidel olevad elektronid ja seletage, miks NH3 molekulil on kolmetahulise püramiidi kujuline struktuur. Kontrollige oma vastust programmiga Avogadro. Kui suur on lämmastiku kordinatsiooniarv siin ühendis?
ning antud ainemolekulide arvu ja Avogadro arvu suhtega. 13) Avogadro arv - osakeste arv ühes moolis. 14) Gaasi molaarruumala - ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel Vm=22,4dm/mol 15) Keemiliste elementide perioodilisussüsteem - on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatudkeemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. 16) Keemiline side - on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 17) Kovalentne side - on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Ta esineb aatomite vahel molekulides(või kristallides). 18) Iooniline side - on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. 19) Metalliline side - on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. 20) Vesinikside - on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F --H, O--H või N--H sidemeid.
Ennem omastavad elektrone, kui loovutavad. 24. Millised on elektronegatiivsed elemendid? Ennem loovutavad elektrone, kui omastavad 25. Mida näitab elektronegatiivsuse väärtus? Aine keemilist aktiivsust, oksüdatsiooni astet??? 1. Millal tekib aatomite vahel keemiline side? Keemiline side tekib aatomite vahel siis, kui selle tulemusena väheneb süsteemi potensiaalne (vaba) energia. Iseloomusta ioonilist sidet? Suhteliselt tugevad aatomitevahelised jõud ioonilise sideme juhul on põhjustatud kulonilistest (elektrostaatilistest tõmbejõududest) jõududest negatiivsete ja positiivsete ioonide vahel, mis tekivad elelektronide üleminekul ühelt sidet moodustavalt aatomilt teisele. Iooniline side on suhteliselt tugev ilma suunata side. 2. Iseloomusta kovalentset sidet? Suhteliselt tugev aatomite vaheline side, mis tekib elektronpilvede jagamisel sidet moodustavate aatomite vahel. Side on suunatud. 3. Iseloomusta metallilist sidet
6. Elementide keemiliste omaduste sõltuvus perioodilisustabelist (metall, mittemetall, väärisgaas ehk inertgaas, redutseerija, oksüdeerija, siirdemetallid, elektronvalemid, ruutskeemid) aatomnumber = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv aatommass ~ massiarv (A) = tuumaosakeste arv (prootonid+neutronid) perioodi number = elektronkihtide arv A rühma number = väliskihi elektronide arv Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu ja seetõttu massiarvu poolest. Rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule: · suureneb aatomi raadius ehk väliskiht kaugeneb tuumast ja · väheneb tuuma mõju väliskihi elektronidele on hõlpsam loovutada elektrone kasvab elementide metallilisus. Elemente võib elemente liigitada selle alusel, milline on kõrgeima energiaga alakiht, millel asuvad elektronid: selemendid (IA, IIA)
Elementide oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad reaktsioonid Redoksreaktsioonid - reaktsioonid, milles reageerivates ainetes muutuvad mõnede elementide aatomite oksüdatsiooniastmed. Kui vaadelda elektrone mingite tuumade juurde kuuluvatena, siis redoksreaktsioonis toimub elektronide ülekanne ühe elemendi aatomilt teise elemendi aatomile samaaegselt toimub oksüdeerumine e oksüdatsioon ja redutseerumine e reduktsioon (van. taandamine). Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Oksüdeerumine elektronide loovutamine. Oksüdatsiooniaste suureneb. Redutseerumine - elektronide liitmine. Oksüdatsiooniaste väheneb. Oksüdeerija liidab elektrone, oksüdatsiooniaste reaktsioonis väheneb. Redutseerija (van
• Aatomituum – positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest • Elektron – negatiivse laenguga osake aatomituumas. • Prooton – positiivse laenguga osake aatomituumas • Neutron – ilma laenguta aatomituuma koostisosake • Elektroni laeng on -1 ja prootoni laeng on +1, neutron on ilma laenguta • Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest • Ioonid – pluss- või miinuslaenguga osakesed, mis tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel •Aatommass – keemilise elemendi aatomi mass. •Molekulmass – aine molekuli mass. Aatom – ja molekulmass on ühikuta suurused, kokkuleppeliselt väljendatakse neid süsinikühikutes. •Keemilise elemendi järjenumber ehk aatomnumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas • Valents – näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega
Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub. Väärisgaaside aatomite väliselektronkiht on elektronidega täidetud ja seetõttu kõige püsivamas olekus. Elektronidega täidetud väliskiht sisaldab reeglina 8 elektroni ehk elektronokteid. Püsiva elektronkihi võivad aatomid saada vajaliku arvu elektronide üleandmisel ühtedelt aatomitelt teistele. Moodustunud ioonide vahel tekivad ioonilised sidemed. Püsiva elektronkihi võivad elementide aatomid saavutada ka ühise elektonipaaride moodustamisel teiste aatomitega Ühiste elektronipaaride moodustamisel tekivad aatomite vahel kovalentsed sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb alati kulutada energiat.
• Katiooni ja aniooni võrdlus • Aatomite ja ioonide mõõtmete võrdlus • Ioonide nimetuste moodustamine • Ülesanne 1 Täida lüngad Sisuleht • Iooniline side • Iooniline side • Slaid 14 (Ioonilise sideme tekkimine NaCl) • Slaid 15 (Ioonilise sideme tekkimine • Ioonide tekkimine (video) • Ioonidest koosnevad ained • Ülesanne 2 • Teemaga seotud lingid • Kasutatud materjal Ioonide tekkimine • Ioon – laenguga osake. • Aatomid liidavad või loovutavad väliskihi elektrone, et saavutada elektronoktett. • Elektronoktett – 8 elektroni väliskihil. Mg aatomi ja katiooni võrdlus Magneesiumi aatom Magneesiumioon • Väliskihil 2 • Väliskihil 8 +1 +1 Mg 2 2 –2 Mg : +12/ 2)8)2) : +12/ 2)8) ) : +12/ 2)8)
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad
paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumise tõttu tekkinud negatiivne laengu pilv. Orbitaal ruumiosa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur. Metallilisus elektronide loovutamise võime.
Osalaeng - iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Elektronoktett Kui aatomi väliskihis on kaheksa elektroni, siis moodustub elektronoktett. Ioonkristall kristall, mis koosneb vastaslaenguga ioonidest. Molekulaarne aine Molekulidest koosnev aine. Mittemolekulaarne aine Väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine. Küsimused : Selgitage, miks aatomid ei esine üksikult, vaid ühinevad molekulideks ja kristallideks. Aatomid ei esine üksikult sellepärast, et keemilise sidemete moodustamisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Aatom püüdleb alati põhioleku poole. Selgitage kovalentse sideme teket ja ioonilise sideme teket. Kovalentne side moodustub aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpaari abil. Kovalentse sideme tekkeks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende
-) elektronide arv. * Perioodi number võrdub elektronkihitde aevuga. * Kui element asub A-rühmas, siis tema elektronide arv viimasel kihil võrdub rühmanumbriga. * Kui element asub B-rühmas, siis tema viimasel elektronkihil on tavalsielt 2 elektroni. * Metallid annavad reaktsiooni käigus viimase kihi elektronid ära ja muutuvad positiivseks iooniks. * Mittemetallid võtavad reaktsiooni käigus niipalju elektrone juurde, et saaksid viimasele kihile 8 elektroni. Tekivad negatiivsed ioonid. * Nt: Na+11 /2)8)1) Na -1e -> Na+; S+16/2)8)6) S + 2e = S- * Ioon on laenguga aatom või aatomirühm. -) Kui aatom loovitab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon. -) Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon. Aatomorbitaalid * Elektronkihig jagunevad alates teisest kihist alakihtidest, mida tähistatakse tähtedega s,p,d,f. -) Alakihtide arv mingil kihil võrdub kihi numbriga.
KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, tekkes osalevad väliskihi elektronid. MITTEPOLAARNE KOVALENTNE SIDE sama elemendi aatomite vahel, elektronegatiivsused on ühesugused. X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. X<1,7. IOONILINE SIDE moodustavad metalli ja mittemetalli aatomid, mille elektronegatiivsused erinevad olulisel määral. X>1,7. METALLILINE SIDE moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall.
2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B
(dissotsieerunud) ioonideks. Lämmastik, metaan 62.mittepolaarsed ained- mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine 63.polaarsed ained - polaarsetest molekulidest koosnev aine. HF, H2O 64.ioonilised ained - aine, milles osakesed seovad ioonilisi sidemeid 65.elektrolüüdi lahus - lahus, kus on lahustis (tavaliselt vees) lahustatud aluseid, happeid või soolasid 66.lahuse elektrijuhtivus - võime juhtida elekktrit ioonilise sideme tõttu 67.Oksiid - hapniku ja teise keemilise elemendi ühend 68.sool - kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Nt NaCl 69.Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone ja reageerib alustega; üldisemas tähenduses aine, mis loovutab prootoneid. 70.happeline oksiid - hapnikhappele vastav oksiid, reageerib alustega. Nt SO2 71.tugev hape - hape, mis jagunev vesilahuses täielikult ioonideks 72
3. mittepolaarne elektronid jaotuvad võrdselt mõlema aatomi vahel, sest moodustub sama elemendi aatomite vahel ja nendel on ühesugused jõud sees.. ja seega tõmbavad ühesuguse tugevusega.. polaarne erinevate mittemetalliliste aatomite vahel ja seega üks tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole (elektronegatiivsem tõmbab) 4. ioonvõre ioonkristallid (vastaslaengutega ioonid) moodustavad kristallvõre mille keskmetes asuvad ioonid moodustavadki ioonilise kristallvõre e ioonvõre... Neid hoiab koos iooniline side.. 5. elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, mis takistavad katioonide omavahelist tõukumist. Korrapäevalt liikuvad elektronid moodustavad elektronpilve, mis ulatub üle kogu metallikristalli. Metallis liiguvadki elektronid vabalt nagu gaasides.. 6
Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Metallide aatomite vahel tekib metalliline side. 10. Kovalentse sideme omadused Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentsed isdemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. See esineb molekulides, liitioonides ja kristallides. Kovalentse sidemega seonduvad ühe ja sama mittemetalli aatomid või väikese elektronegatiivsuste vahega elementide aatomid. Kovalentse sideme juures etendab kandvat osa elektronkatte väliskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside; kõige levinum juhtum) asemel võib olla ka mitu (mitmikside): kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside).
Aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron. 12. Aatomite elektronkate. Aatomi tuuma ümbritsevasse ruumiossa kuuluvad elektronid moodustavad elektronkatte. 13. Valentselektronid ja nende osa keemilise sideme moodustamisel. Neid elektrone, mis osalevad keemilise sideme moodustamisel, nimetatakse valentselektronideks. Keemiline side moodustub aatomite vahel sel teel, et reageerivad aatomid loovutavad või liidavad elektrone 14. Elementide perioodiline süsteem. Selle ülesehituse põhimõtteid. 15. Metallid ja mittemetallid nende paigutus elementide perioodilises süsteemis. Perioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu
stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikkus) 7. Allotroopia
looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus) Keemiline side on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side, mis tekib enamasti mittemetalliliste elementide molekulides aatomite vahel. AATOMMASS JA MOLEKULIMASS Aatommass Ar aatomi mass aatommassi ühikutes Molekulimass Mr molekuli mass aatommassi ühikutes. Isotoop sama keemiline element, erineva neutroni arvuga. IOON JA IOONILINE SIDE Ioon laetud aatom Katioon positiivselt laetud ioon
1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust?
Keemiline element ja ühend on elektriliselt neutraalsed, st. laenguta. Ühendites H , O+ 2- K, Na, Li, Rb I Ca, Sr, Ba II Al III, ülejäänud o.-a. arvuta K2Cr2O7: 2+2x-14= 0 Cr o-a. = 6 8 Elektronide üleminekuid näidatakse elektronvõrranditega. Omastatud ja loovutatud elektronide arv peab olema võrdne. Kui elemendil, mis muudab o-a, on indeks, siis kirjuta see elektronvõrrandisse. Vesi kirjuta sinna, kus vaja. Reaktsioon on tasakaalus, kui hapnikke on ühepalju mõlemal pool reaktsiooni võrrandis. Töö käik: 1. Määra elementide o.-astmed 2. Leia muutuja 3. Kirjuta el.-võrrandid 4. Leia kordajad K + HNO3 = KNO3 + NH3 0 I V -II I V -II -III I 8K + 9HNO3 = 8KNO3 + NH3 + H2O K -1 K 0 I
Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone. Katioon- positiivne ioon tekib siis, kui aatom loovutab elektroni. Anioon- negatiivne ioon teib siis, kui aatom liidab elektrone. Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtaines on oksüdatsiooni aste 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem- näitab, milliste elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad aine ühe molekuli koostisse. MOLEKULAARSED AINED- koosnevad molekulidest ( paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). MITTEMOLEKULAARSED AINED- koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Esinevad kristallidena, kus seotud väga palju ioone või aatomeid. Keemiline side- on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks.
1.Keemiline side on mõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 2. Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained – mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Kordne side - on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil
suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad valiskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega norgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ulalt alla vaheneb, sest aatomi raadiuse kasvades vaheneb voime liita elektrone. Oksüdatsiooniaste- arv, mis naitab aatomi oksudeerituse astet keemilises uhendi Määra: Keemiline side: (elektronegatiivsus)- mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. · Eriliigid: kovalentne(polaarne, mittepolaarne), iooniline, metalliline, vesinikside Eristatakse: Elemendid, mille elektronegatiivsuste vahe on alla 1,7, moodustavad kovalentse sideme, teised ioonilise sideme; Aine koostise järgi: (aktiivne) metall+(akt.) mittemetall-iooniline side Mittemetall+ mittemetall-kovalentne polaarne side Mittemetall lihtainena-kovalentne mittepolaarne side
AEROSOOL- süsteem, milles tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi; esimesel juhul on suitsu tüüpi aerosool, teisel juhul udu tüüpi aerosool. AINE- teatud omadustega aatomite, ioonide või molekulide kogum; jaotatakse liht- ja liitaineteks. AINE HULK- aine kogus moolides (n=m/M). AINE MASSI JÄÄVUSE SEADUS- reaktsiooni astuvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkivate ainete massiga. AURUSTUMINE- vedeliku muutumine (üleminek) auruks. AVOGADRO ARV- aine osakeste (aatomid, molekulid, ioonid, elektronid jt.) arv ühes moolis aines. NA=6,02 10 23 osakest mooli kohta. DENITRIFIKATSIOON- nitraatide redutseerumine bakterite toimel lämmastikuks või madala o.-a. lämmastikuühendiks. DESTILLEERIMINE- vedeliku eraldamine lahusest aurustumisel ja sellele järgneval aurude veeldamisel (jahutamisel). DISSOTSIATSIOON- aineosakeste lagunemine väiksemateks osakesteks. EKSOTERMILINE REAKTSIOON- energia (soojuse) vabanemisega toimuv keemiline reaktsioon (näit. põlemisreaktsioonid).
kordajaarv, mis kirjutatakse aine valemi ette näitab molekulide või aatomite arvu keemilise reaktsiooni võrrandkeemiline muundumise lühike üleskirjutis kasutades elementide sümboleid ja ainete valemeid lagunemisreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus tekib 1st ainest 2 v rohkem ainet ühinemisreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus tekib 2st u enamast ainest üks uus aine asendusreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostises olevaid elemendi aatomeid vahetusreaktsioonkeemiline reaktsioon, mis kulgeb 2 liitaine vahel.(neutrali satsioonireaktsioon kus happe ja alus reageerivad ja tulemuseks tekib sool ja vesi) redoksreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus muudavad oa. Astmed oksüdeerujaaine, mis liidab reaktsiooni käigus elektrone, oa. Väheneb redutseerijaaine, mis loovutab reaktsiooni käigus elektrone, oa. Suureneb oksüdeerumineelektronide liitmiseprotsess
Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid molekuliks või ioonid kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Seega määrab elemendi keemilised omadused aatomi väliselektronkiht. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada.
Aine ehituse tundmiseks on oluline teada kuidas on aine ikkagi ehitatud millest ta koosneb. Füüsikud uurivad tähelepanelikult aatomi tuuma, bioloogid seda, millest koosnevad elusorganismid, geoloogid, millise koostisega on mineraalid ja millest koosneb Maa. Kindlat piiri nende uurimislade ja keemia vahel ei ole. 17 Universumist Universumi kõikidest aatomitest on 88,6% vesiniku aatomid, heeliumi aatomeid 11,3%. Nende kahe elemendi aatomite arv kokku moodustab Universumi aatomitest 99,9%. Kosmoloogias kasutusele võetud mõiste Suur Pauk (Big Bang) umbes 13...14 miljardit aastat tagasi tähistab paisuva Universumi algolekut pärast nn. Plancki hetke (5×10-44 sekundit pärast alghetke). See, millest universum koosneb 19 Footonite ehk valguskvantide levimiskiirus ja lainete levimiskiirus mõlemad mõisted on
Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine – keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest. Gaasiline: *väike tihedus; *kergesti kokkususrutav; *täidab ühtlaselt anuma; *segunevad omavahel igas vahekorras; *molekulide liikumine vaba; *molekulide vahekaugus suur; *molekulide vahelised vastasjõud nõrgad. Vedel:
Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest. Gaasiline: *väike tihedus; *kergesti kokkususrutav; *täidab ühtlaselt anuma; *segunevad omavahel igas vahekorras; *molekulide liikumine vaba; *molekulide vahekaugus suur; *molekulide vahelised vastasjõud nõrgad. Vedel:
annaabi.ee 
