madalamale) b) Soodustatud difusioon - G<0, ei vaja välist energiat, spontaanne protsess, kuid membraanivalgud abistavad, lahustunud ained saavad liikuda ainult termodünaamiliselt eelistatud suunas, valgud omavad afiinsust ja selektiivsust lahustunud aine suhtes, transport allub küllastuskineetikale. Glükoosi, ka anioonide transport erütrotsüütides. c) Aktiivne transport - kulgeb vastu kontsentratsiooni gradiendi suunda, vajab ATP hüdrolüüsi või ioongradiendi energiat. Primaarne aktiivne transport tekitab sellise ioongradiendi ( . Sekundaarne aktiivne transport kasutab välise energiana primaarse protsessi poolt genereeritud ioongradiendi energiat (glükoos ja aminohapped, , GLUT1 .. GLUT5 - glükoosi transporterid). 7. Milliseid aktiivse transpordi alaliike eristatakse? Milles on nende erinevus? Primaarne aktiivne transport ja sekundaarne aktiivne transport. Primaarne aktiivne transport
101. Mida nim. laetud osakeste permeaabluseks? Valem. Permeaablus on läbivus(läbilaskevõime). D p = n × × a 2 × x 102. Kui suured on rakumembraani potentsiaalid K+, Na+, Cl- jaoks? K = -97 mV Na = +66 mV Cl = -90 mV 103. Kui suur on püsisoojase lihasraku potentsiaal? ioon = -97 mV, samasugune, kui K ioonil. 104. Millega saavutatakse ioongradiendi stabiilsust? Ioongradiendi stabiilsust saavutatakse aktiivsete transpordiprotsessidega: membraanivalgud transpordivad läbi membraani kontsentratsiooni- või elektrilisele gradiendile vastupidises suunas, kasutades selleks metabolismienergiat. 105. Mis on K+-Na+ -pump? See on membraanide süsteem, mis toob esile ainete transpordi, mille järel toimub molekulide ülekandmine väiksema kontsentratsiooniga alalt suurema kontsentratsiooniga piirkonda. Kasutades ATPaasi molekulide energiat pump toob
2. Soodustatud difusioon - Lahustunud ained saavad liikuda ainult termodünaamiliselt eelistatud suunas, s.o. alla kontsentratsiooni-või elektrokeemilist gradienti. Olulised tunnused: Lahustunud aine liigub ainult eelistatud suunda; 3. Aktiivne transport - kulgeb aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale, vajab lisaenergiat (ATP, valgus, ioongradient). - primaarne aktiivne transport protsess, mis tekitab ioongradiendi. - sekundaarne aktiivne transport - protsess, mis lisaenergiana kasutab primaarse aktiivse transpordi poolt tekitatud ioongradiendi energiat. Transporti aitavad läbi viia: Ioonkanalid poore moodustavad membraanvalgud; Ionofoorid keemilised ühendid, mis paiknevad membraanis; Ioonpumbad (aktiivne transport). Sümport ained liiguvad ühes suunas raku sisse. Antiport- ained liiguvad vastassuundades. XI. NUKLEIINHAPETE KOMPONENDID, EHITUS JA
selektiivsust tranporditava aine suhtes; transport allub küllastuskineetikale 4. Aktiivse transpordi süsteemid. Mis annab energiat? Primaarne aktiivne transport. Na+,K+- ATPaasid, H+,K+-ATPaasid. Sekundaarne aktiivne transport. Kulgeb aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale, vajab lisaenergiat (ATP, valgus, ioongradient). Primaarne aktiivne transport protsess, mis tekitab sellise ioongradiendi. Na+,K+- ATPaas: ATP hüdrolüüs kulgeb tsütplasma poolel; Na+ ioonid transporditakse rakust välja ja K+ ioonid sisse. (Transpordi stöhhiomeetria: 3 NA+ välja ja 2 K+ sisse ühe hüdrolüüsitud ATP kohta) Sekundaarne aktiivne transport protsess, mis lisaenergiana kasutab primaarse aktiivse transpordi poolt tekitatud ioongradiendi energiat. 5. Ioonide transport ionofooride abil liikuvad kandjad ja ioonkanalid (poorid).
Raku membraan kaitsefunktsioon ainete ja ühendite transport informatsioon retseptoritega koosneb fosfolipiidididest (pead on hüdrofiilsed ja jalad hüdrofoobsed) membraanis on veel glükoproteiinid, millel on retseptoorne funktsioon kolesterool annab membraanile teatava jäikuse valgud - võtavad märkimisväärse osa membraani mahust o ainete transport o ioongradiendi teke o signaalide vastuvõtt ja edastamine o seondab membraani tsütoskeletiga o seondab ekstratsellulaarse maatriksiga Veel on rakumembraanis pumbad, kandjad, kanalid o pumbad - energia toel transpordivad aineid ja ühendeid rakku ja rakust välja. Kindlustvaad konts gradiendi o Kandjad e transport valgud - liiguvad mööda konts gradienti,
· Soodustatud difusioon lahustunud ained saavad liikuda ainult termodünaamiliselt eelistatud suunas, kuigi G<0, vajavad valkude abi · Aktiivne transport vajab lisaenergiat ATP, valguse või ioongradientides salvestatud energia kujul, peamiselt toimivad ATP hüdrolüüsile vabaneva energia arvelt. Kasutatakse näiteks rakkude Na ja K- ioonide tasakaalu hoidmiseks ning mao happelisuse hoidmiseks o Primaarne aktivne transport tekitab ioongradiendi o Sekundaarne aktiivne transport kasutab primaarse transpordi poolt loodud ioongradiendi energiat · Ionofooride vahendatud ioonide transport seovad ühendid ja transpordivad need läbi membraani · Ioonkanalite vahendatud ioonide transport Informatsiooni ülekanne rakus Informatsioon, mis on kodeeritud DNA molekulis, transkribeeritakse RNA kolekuli. RNA molekuli järjestus loetakse ja transleeritakse aminohappe järjestuseks valkudes.
Vähesed apolaarsed ained lahustuvad membraani lipiidses kaksikkihis ning suudavad iseseisvalt läbida membraani. Polaarsed ja laetud ühendid ning ioonid ei suuda läbida membraani ilma membraanivalkude abita. Tüübid: passiivne difusioon ja soodustatud difusioon ei vaja välist energiat, kulgeb kontsentratsiooni või laengu gradiendi suunas. Aktiivne transport (primaarne ja sekundaarne) kulgeb vastu kontsentratsiooni gradiendi suunda, vajab ATP hüdrolüüsi või ioongradiendi energiat. ionofooride vahendatud ioonide transport, ioonkanalite vahendatud ioonide transport ning poriinide (välismembraani kanalvalgud) vahendatud transport kontsentratsiooni gradiendi suunas. Passiivne diffusioon. Laenguta osakeste. Ei vaja spetsiaalseid valke. Transporditavad osakesed liiguvad oma kontsentratsioonigradiendi suunas. Laetud osakeste. Sõltub lisaks osakeste kontsentratsioonidele kahel pool membraani ka
Suure eripinna tõttu mahub väikeste mikroobide membraani palju transportereid. o Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees ja valgusüntees (membraaniga seotud ribosoomidel). o Energeetiline funktsioon. ( Membraanis paiknevad oksüdatiivsed ensüümid, elektrontransportahela komponendid, fotosünteesiaparaat purpurbakteritel. Membraan on ioongradiendi tekke eelduseks, mis omakorda energiseerib enamikku rakuprotsesse. ) o Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. o Viburite kinnitumine rakule basaalkeha abil ja viburi liikuma panek. RAKUKEST Erinevate rakkude kestades on kaks põhikomponenti: o Tugifibrillid (raudvarvad) o Maatriks (betoon)
Üks rasvahappe kõrvalahel on küllastamata, teine küllastatud. Molekuli hüdrofiilse osa moodustab aga laengut kandev pea. Tänu amfipaatilisusele moodustavadki lipiidid kaksikkihte, nende hüdrofoobsed rasvhapete ahelad paiknevad vastakuti, moodustades kaksikkihi hüdrofoobse südamiku. Membraanides leidub põhiliselt nelja tüüpi fosfolipiide, glükolipiide ja kolesterooli. Membraanivalkude ülesanneteks on: ainete transport läbi membraani, ioongradiendi tekitamine, signaalide vastuvõtt ja edastamine, vahendavad membraanidele tsütoskeleti kinnitumist, kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga: transmembraansed valgud, kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil seostuvad valgud, kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli (glükosüül- fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud, mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon
Suure eripinna tõttu mahub väikeste mikroobide membraani palju transportereid. o Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees ja valgusüntees (membraaniga seotud ribosoomidel). o Energeetiline funktsioon. Membraanis paiknevad energia hankimises osalevad valgud, elektrontransportahela mittevalgulised komponendid (nt kinoonid), fotosünteesiaparaat purpurbakteritel. Membraan on ioongradiendi tekke eelduseks, mis omakorda energiseerib enamikku rakuprotsesse. o Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. o Viburite kinnitamine rakule ja viburi töölepanek. 9. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus
Üks rasvahappe kõrvalahel on küllastamata, teine küllastatud. Molekuli hüdrofiilse osa moodustab aga laengut kandev pea. Tänu amfipaatilisusele moodustavadki lipiidid kaksikkihte, nende hüdrofoobsed rasvhapete ahelad paiknevad vastakuti, moodustades kaksikkihi hüdrofoobse südamiku. Membraanides leidub põhiliselt nelja tüüpi fosfolipiide, glükolipiide ja kolesterooli. Membraanivalkude ülesanneteks on: ainete transport läbi membraani, ioongradiendi tekitamine, signaalide vastuvõtt ja edastamine, vahendavad membraanidele tsütoskeleti kinnitumist, kontaktid teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga: transmembraansed valgud, kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil seostuvad valgud, kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli (glükosüül-fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud, mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon
Transmembraansed valgud.· 2. Kovalentselt seotud rasvhappe molekuli (näit. prenüülgrupp) abil seostuvad valgud.· 3. Kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli 3 (glükosüül-fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud.· 4. Mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud (konspekt!) 9. Nimetage membraanivalkude funktsioone.: ainete transport läbi membraani· ioongradiendi tekitamine· signaalide vastuvõtt ja edasiandmine· vahendab tsütoskeleti kinnitumist membraanidele· võimaldab kontakte teiste rakkude ja ekstratsellulaarse maatriksiga 10. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse.: Aine (elektro)keemiline potentsiaal = o + 2.3 RT log a + zFE o - aine standartne (elektro)keemiline potentsiaal;
mikroobide membraani palju transportereid. 2. Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees (ja valgusüntees- membraaniga seotud ribosoomidel. 3. Energeetiline funktsioon. Membraanis paiknevad energia hankimises osalevad valgud, elektrontransportahela mittevalgulised komponendid (nt kinoonid), fotosünteesiaparaat purpurbakteritel. Membraan on ioongradiendi tekke eelduseks, mis omakorda energiseerib enamikku rakuprotsesse. Laetud membraan (membraanist väljas on +laeng, raku sees on -laeng- võimaldab teha tööd (ATP süntees). 4. Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks (vajalik nende replikatsiooniks ja jaotumiseks tütarrakkude vahel) 5. Viburite kinnitamine rakule ja viburi töölepanek. Rakukesta (cell wall) ehitus 1. Mükoplasmad: rakukest puudub. 2
Transpordi käigus toimub fosfoenoolpüruvaadi PEP hüdrolüüs. Kui suhkur seondub transporteriga, ta fosforüleeritakse. Fosforüülrühm pärineb PEP-ilt ja kantakse üle proteiini kinaasi Ensüüm I (EI) ning fosfoaktseptorvalkude HPr (Histidine Protein) ja Ensüüm II (EII) abil. EI ja HPr on kõigi PTS-de puhul ühised, EII on substraadile spetsiifiline. Sekundaarne transportsüsteem võimaldab molekulidel läbida membraani olemasoleva, primaarse transportsüsteemi abil loodud ioongradiendi arvelt, kasutades näiteks prootonpotentsiaali (mõnikord ka Na +- ioonide potentsiaali). Üheks kõige paremini iseloomustatud süsteemiks on laktoosi transport rakku laktoosi permeaasi LacY abil. Laktoosi sümportimisega kaasneb prootonite läbi membraani pumpamine. 1) Sümport ühe kandja poolt vahendatud kahe substraadi samaaegne transport samas suunas. Prootongradient võimaldab sümportida vastupidiselt laetud ioone või neutraalseid molekule (näiteks
põhjal ka ABC (ATP binding cassette) perekonna transporteriteks. 3) klass 3 Na+ ioonide transport dekarboksüleerimisel vabaneva energia baasil. Sel viisil tekib membraani sise- ja väliskülje vahel Na+ ioonide potentsiaal. Energiaallikaks on näiteks oksaloatsetaat. Selline süsteem on kirjeldatud bakteril Klebsiella pneumoniae. Sekundaarne transportsüsteem võimaldab molekulidel läbida membraani olemasoleva, primaarse transportsüsteemi abil loodud ioongradiendi arvelt, kasutades näiteks prootonpotentsiaali (mõnikord ka Na+-ioonide potentsiaali). Kirjeldatud on nii uniport, sümport kui ka antiport mehhanisme. Üheks kõige paremini iseloomustatud süsteemiks on laktoosi transport rakku laktoosi permeaasi LacY abil. Laktoosi sümportimisega kaasneb prootonite läbi membraani pumpamine. Eristatakse 3 süsteemi: 1) Sümport ühe kandja poolt vahendatud kahe substraadi samaaegne transport samas suunas.
annaabi.ee 
