Soojusõpetus
aknal)
Mõnikord loetakse omaette agregaatolekuks plasma olekut.
Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerunud gaas. Plasma koosneb ioonidest,
neutraalsetest aatomitest, elektronidest ja footonitest (kiirguste üliväiksed osakesed). Ta
tekib väga kõrgel temperatuuril ja ioniseeruva kiirguse mõjul. Laboratooriumis
tekitatakse plasmat harilikult gaaslahenduse abil (huumlambis ja gaaslaseris jmt.). Päike
ja teised kuumad tähed koosnevad täielikult ioniseerumud plasmast (aatomitest on
lahkunud kõik elektronid). Plasma uurimine on tänapäeval väga oluline, sest just
kõrgtemperatuurilises plasmas (üle 10 miljoni kraadi) saab põhimõtteliselt teostada
juhitavat termotuumareaktsiooni (siiani pole see märkimisväärses koguses veel
saavutatud). Plasmat püütaks rakendada ka plasmamootoris. Seni ehitatud
plasmamootorite võimsus on alles väga väike.
Vedeliku muutumist gaasiks nimetatakse auramiseks, auru muutumist vedelikuks
annaabi.ee 
