mutageenselt. See kiirgus tekitab radikaale. Ioniseeriv kiirgus lõhub vesiniksidemeid, oksüdeerib kaksiksidemeid, lõhub tsüklilisi molekule ja polümeriseerib molekule. Ioniseeriva kiirguse (ja ka kuivuse!) toimel tekivad kaheahelalised katked DNA-s DNA laguneb tükkideks. Hapnik tugevdab ioniseeriva kiirguse toimet, kuna temast moodustuvad kiirguse toimel radikaalid, mis kahjustavad biopolümeere, eriti DNAd. Bakterite vegetatiivsed rakud on ioniseerivale kiirgusele palju tundlikumad, kui endospoorid. Erinevad bakterid ka erineva tundlikkusega. Mikrokokid ja streptokokid on küllalt resistentsed. Ioniseeriva kiirgusega steriilitakse õpivahendeid, laboriplastikut, süstlaid, aga ka toiduaineid (strateegilised toiduvarud, loomatoit, kanaliha), südameklappe, kõhresid, vaktsiine, ravimeid, vürtse). Kõige kiirgusttaluvam bakter - Deinococcus radiodurans.
beeta ja gamma kiirguse eraldumine, mille kvantide suurus on kõrge ja on keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt aktiivne. Radioaktiivne esinemine kutsub esile ionisatsiooni, millega kaasneb molekulaarstruktuuride lõhustumine. Mikroobid on tunduvamalt vastupidavamad radioaktiivsusele kui kõrgemad oraganismid. Nende surmav annus on 100 ja 1000 kordi suurem kui loomadel. Tundlikud ioniseerivale kiirgusele on paljud raku ensüümsüsteemid, membraani struktuurid, tuumaaparaat ja eriti siis DNA. Kiirgus võib esile kutsuda keskkonnas veeradiolüüsi. Moodustuvad vabad radikaalid, atomaarne vesinik ja H2O2. Tekivad siis pöördumatud ainevahetuse häired, inaktiveeruvad ensüümid. Kiirgusele eriti vastupidavad on Coli laadsed, siis proteuse perekonda kuuluvad ja salmonella. Eriti vastupidavad on bakterite spoorid. Neid kasutatakse meditsiinis,
beeta ja gamma kiirguse eraldumine, mille kvantide suurus on kõrge ja on keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt aktiivne. Radioaktiivne esinemine kutsub esile ionisatsiooni, millega kaasneb molekulaarstruktuuride lõhustumine. Mikroobid on tunduvamalt vastupidavamad radioaktiivsusele kui kõrgemad oraganismid. Nende surmav annus on 100 ja 1000 kordi suurem kui loomadel. Tundlikud ioniseerivale kiirgusele on paljud raku ensüümsüsteemid, membraani struktuurid, tuumaaparaat ja eriti siis DNA. Kiirgus võib esile kutsuda keskkonnas veeradiolüüsi. Moodustuvad vabad radikaalid, atomaarne vesinik ja H2O2. Tekivad siis pöördumatud ainevahetuse häired, inaktiveeruvad ensüümid. Kiirgusele eriti vastupidavad on Coli laadsed, siis proteuse perekonda kuuluvad ja salmonella. Eriti vastupidavad on bakterite spoorid. Neid kasutatakse meditsiinis,
Lõhub vesiniksidemeid, oksüdeerib kaksiksidemeid, lõhub tsüklilisi molekule ja polümeriseerib molekule. Ioniseeriva kiirguse (ja kuivuse) toimel tekivad kaheahelalised katked DNAs DNA laguneb tükkideks. Ioniseeriv kiirgus lööb erinevatest molekulidest elektrone välja. Kui need liituvad hapniku molekuliga, siis moodustuvad hapnikuradikaalid, mis kahjustavad biopolümeere, eriti DNAd. Seega tugevdab hapnik ioniseeriva kiirguse toimet. Bakterite vegetatiivsed rakud on ioniseerivale kiirgusele palju tundlikumad, kui endospoorid. Erinevad bakterid ka erineva tundlikkusega. Mikrokokid ja streptokokid on küllalt resistentsed. G(+) bakterid vähem tundlikumad. Ioniseeriva kiirgusega steriilitakse operatsioonivahendeid, laboriplastikut (petritassid), süstlaid, aga ka toiduaineid (strateegilised toiduvarud, loomatoit, kanaliha), südameklappe, kõhresid, vaktsiine, ravimeid, vürtse). Et kiiritamisel toidu maitse ei muutuks, siis esmalt
reparatsiooni geene pole piisavalt. Eraldi DNA kahustuste alaliik. Parandatakse nii, et kasutatakse teise DNA ahela infot. DNA fragmendid ühendatakse teise ahela abil. Siin osalevad spetssiaalsed DNA polümeraasid, mis kuuluvad Y-perekonda. Teevad palju vigu, aga suudavad DNA-d sünteesida ka siis, kui matriitsiks pole korrektne kaheahelaline DNA (võib olla väike jupp DNA-taolist ainet). Teinococcus radiodurax Bakter, kes elab tuumareaktorites, kosmoselaevade pinnal. Ioniseerivale kiirgusele vastupidev. Hästi arenenud DNA reparatsiooni süsteem. Translatsiooni süsteem on erakordset resistentne. Tal on genoom neljakordselt (kõike on 4 komplekt). Kui kolm on vigased, siis rekombinatsiooni reparatsioon saab need ühe genoomi abil parandada. Fotoreaktivatsioon UV → tümidiini olimeer→ pimedas seostub fotolüaas, tunneb ära vea → parandus toimub nähtavas valguses Td (pürimidiin-dimeer) tekib valguse toimel, need ei paardu enam ja tekib DNA struktuuri muutus
annaabi.ee 
