2.Mis on kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni eneriga alanivood lubatud põhivoo piires ja seega ruumialad aatomis. Lubatud väärtused on 1-(n-1) 3.Miks anioonide mõõtmed ioonilises sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmises ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest. Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil. Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad. Seega aatomist anioonide moodustamisel mõõdud suurenevad. 4.Mis on metallilise sideme tekke aluseks? On elektronpilvede jagamine liituvate aatomite vahel, kuid erinevalt kovalentsest sidemest on see suunata side. 5.Millised on põhilised kristallistruktuurid metallides? RTK, PTK ja heksagonaalne tihedaim pakkimise kristallsüsteem. 6.Kuidas arvutada materjali ruumilist tihedust?
2.Kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni energia alanivood lubatud põhivoo piires ja seega ruumialad aatomis.Lubatud väärtused on l- (n-1) 3.Miks anioonide mõõtmed ioonilise sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmises ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest.Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil. Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad.Seega aatomist anioonide moodustamisel mõõdud suurenevad. 4.Mis on metallilise sideme tekke aluseks?On elektronpilvede jagamine liituvate aatomite vahel kuid erinevalt kovalentsest sidemest on see suunata side. 5.Millised on põhilised kristallistruktuurid metallides?RTK,PTKja heksagonaalne tihedaima pakkimise kristallsüsteem. 6.Kuidas arvutada materjali ruumilist tihedust
assümeetrilisusest. Sidet nimetatakse fluktuatiivseks, sest aatomi elektronpilve tihedus on pidevas ajalises muutuses. Milliste elementide vahel tekib iooniline side? Iooniline side moodustub tugevalt elektropositiivse ja tugevalt elektronegatiivse elemendi vahel. 5. Mis on ioonilise sideme aluseks? Ioonilise sideme aluseks on tugevad kulonilised jõud nende erinimeliselt laetud ioonide vahel. 6. Kirjelda NaCl ioonilise sideme teket? Ionisatsioonil annab Na ära oma välimise 3s1 elektroni ja see paigutub Cl aatomi mitte täielikult täidetud 3p orbitaalile ja tekib Na + Cl- ioonide paar. Moodustunud Na+ välimine elektronikiht on täielikult täidetud ja omab seega kõrget stabiilsust. Analoogselt, kloori aatom võtab juurde elektroni ja moodustub kloori ioon Cl -, mille välimine elektronkiht on jällegi täielikult täidetud ja seega kõrge stabiilsusega. 7
lahustuvad vees hästi ja neid nimetatakse hüdrofiilseteks. Hüdrofoobsed ühendid lahustuvad vees ainult piiratud kogustes. Amfipaatsed molekulid koosnevad hüdrofiilsest ja hüdrofoobsest osast. Veega kontaktis olles moodustavad amfipaatsed molekulid erinevaid struktuure nagu monomolekulaarsed kihid, vesiikulid ja mitsellid. Sellised molekulid moodustavad ka membraanseid kaksikkihte, mis ümbritsevad rakke ja organelle. Nõrkade hapete ja aluste ionisatsioonil on biokeemias äärmiselt oluline roll. Enamik biokeemilisi protsesse toimub pH vahemikus 6,5 8,0 ja seda nimetatakse füsioloogiliseks pH vahemikuks. Nõrga happe ja vastava konjugeeritud aluse käitumine on kirjeldatav Henderson- Hasselbalchi võrrandiga, mis seob omavahel [konjugeeritud alus]/[dissotsieerumata hape] suhte, pH ning pKa. Nõrga happe tiitrimiskõverad näitavad, et nõrga happe lahuse pH muutub happe või
vahel. Toimuvas ionisatsiooniprotsessis annab elektropositiivne element elektronegatiivsemale elemendile ära elektrone ja moodustuvad positiivselt laetud katioonid ja negatiivselt laetud anioonid. Ioonilise sideme aluseks on tugevad kulonilised jõud nende erinimeliselt laetud ioonide vahel. Ioonilise sideme moodustumine viib süsteemi kui terviku vaba energia vähenemisele. Vaatleme näitena NaCl ionisatsiooni (joonis 2.16). Ionisatsioonil annab Na ära oma välimise 3s1 elektroni ja see paigutub Cl aatomi mitte täielikult täidetud 3p orbitaalile ja tekib Na+ Cl- ioonide paar. Moodustunud Na+ välimine elektronikiht on täielikult täidetud ja omab seega kõrget stabiilsust. Analoogselt, kloori aatom võtab juurde elektroni ja moodustub kloori ioon Cl-, mille välimine elektronkiht on jällegi täielikult täidetud ja seega kõrge stabiilsusega. 19
,ülemisse osasse tõuseb pikkamööda (kuni soojusenergiaks aga ka elektrienergiaks detsembril 1865 Arthur Joachim von lumele, taimkattele) langenud ja sealt 1,3 kraadi). soojusallikaks on osoonikiht 23 (ionisatsioonil kõrgemates kihtides). Oettingen poolt. Sellega pani ta aluse lahkunud kiirguste vahe[1]. km kõrgusel. See kiht neelab suure osa Neeldumine on vaatluste reale, mis kestab päikese ultraviolettkiirgusest ja soojeneb selektiivse iseloomuga. Osooni tänapäevani. A
elektronstruktuur, kuid erinev tuumalaeng, nimetatakse isoelektroonseteks. Ionisatsioonienergia Energiat, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist, nimetatakse selle aatomi või iooni ionisatsioonienergiaks. Mg (g) Mg+(g) + e I1 = 738 kJ/mol Mg+ (g) Mg2+ (g) + e I2 = 1451 kJ/mol Vastavalt sellele, mitmendat elektroni aatomist eemaldatakse, räägitakse vastava elemendi esimesest (I1), teisest (I2) jne ionisatsioonienergiast. Ionisatsioonil tekkiva iooni laeng on iga järgneva ionisatsioonienergia jaoks suurem kui eelmise jaoks, laengute teineteisest eemaldamiseks vajalik energia aga kasvab laengu kasvades: Sellest tulenevalt kehtib iga elemendi jaoks seos: I1 < I2 < I3 ... · Mida kaugemal on elektron tuumast, seda nõrgemini on ta tuumaga seotud ja seda vähem energiat kulub tema eemaldamiseks. Ionisatsioonienergiad vähenevad koos aatomi (iooni) raadiuse kasvuga.
annaabi.ee 
