kihtide dünaamilise soojenemise, mille tulemusel omakorda tekivad alumiste kihtide temperatuuri inversioonid. Pilvi on rohkem äärealadel. Tavalisemad on ilusa ilma rünkpilved. Varahommikuti võivad tekkida madalad kihtpilved või udu, kuid need kaovad peale päikesetõusu kiiresti. Külmal poolaastal tekib inversioonikihi all sageli kihtpilvisus. Kui tavaliselt õhutemperatuur kõrgemale tõustes langeb, siis inversioonikihis see troposfääris kõrguse suurenedes tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib sügiseti ja talvel inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht katta taeva kogu päevaks. 12.Õhuringlus mõjutab õhusaaste levikut BIOSFÄÄR 1. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 2. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. 3. Biosfääri keskseks osaks on elu toimimine. 4
Inversioonikihti need ei läbi, vaid jäävad maapinna lähedale. Erinevus inversioonist otse maapinnal seisneb selles, et liiklussaaste mõju on väiksem, kuid näiteks väikekatlamajad mõjuvad seda tugevamalt. Teisel juhul võib olla õhuke inversioonikiht otse maapinnal, seda eriti suvistel öödel. Siis määravad maapinnal tajutava saaste peaaegu ainult madalad allikad. Stabiilsest kihist välja jäävate korstnate suits hajub hästi, seega avaldavad need veelgi vähem mõju kui paksus inversioonikihis. (T. Kaasik, 1990) Niisiis on õhu temperatuur oluline näitaja selle kohta, kui hästi saasteained õhus hajuvad. Isegi kui mõõtmisi ei ole mitmel kõrgusel, annab järsk temperatuuri langus öösel tunnistust stabiilsest kihist maapinna lähedal ja seega võimalikust maapinnalähedase saaste kuhjumisest. Mõistmaks antud koha mikrokliimat ja saasteainete hajumise iseärasusi on temperatuuri mõõtmine kohapeal oluline. Kui võrrelda meteoroloogilise vaatlusvõrgu
annaabi.ee 
