Kihelkonna vald pärandkultuuri inventeerimisest Allika 6 d Muistsed põllud on kasutuseta seismise tagajärjel muutunud metsaks või kadastikuks: Allika 7 d Muistsest mõisakeskustest on saanud kohalikud haridus- kultuurikeskused: Kihelkonna 8 mõisad Kihelkonna kirikumõis (Pastorat Kielkond)- kaitse all Loona (Kadwel) rüütlimõis – kaitse all Oju (Ojo) Paju kõrvalmõis - hävinud Paju (Pajomois) rüütlimõis – ei ole kaitse all, ümber ehitatud Pidula (Piddul) rüütlimõis – osaliselt kaitse all Rootsiküla (Rotziküll) rüütlimõis – hävinenud, asukohas koolimaja Tagamõisa (Taggamois) riigimõis – hävinenud, asukohas koolimaja Militaar...
1 PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud.
inventeerimislehtedele, kus nagu esimestel lehtedel ei tohi olla ära näidatud varade arvestuslikke koguseid. Kurduvinventeerimislehed tuleb samuti tagastada dateeritult ja inventeerijate allkirjadega varustatud inventuuri läbiviimise eest vastutavale isikule. Kui teise inventeerimise tulemus on sama või erineb oluliselt eelmise inventeerimise tulemustest, võetakse arvestuses aluseks teise inventeerimise tulemus. Kui erinevus esimesest inventeerimisest on oluline, korraldatakse kolmas inventeerimine samadel tingimustel, mis teine Kui inventeerimise käigus avastatakse purunenud, rikknenud või muudel põhjustel müügikõlblikuks mitte osutunud varasid, tuleb need eraldada müügikõlblikest kas vastavalt märgistatuna või eraldi ladustatuna. (1, 84-85) Inventeerimistulemuste võrdlemine Kui inventteerimine on lõppetatud, antakse inventeerimislehed finantsarvestusosakonda
I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust. Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava või soovitused metsa majandamiseks. Metsa korraldamine koosneb metsa inventeerimisest ja metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamisest. SMI- Statistiline metsainventuur - on valikuuring, mille abil saab teavet metsade kohta. Põhineb proovitükkide võrgustikul, mis paikneb üle Eesti. Alustati 1999. a. Enne seda kasutati eranditult lausmetsakorraldust. SMI põhjal saadud metsade tagavara ja tootlikkus on keskmiselt 15-20% suurem lausmetsakorralduse käigus leitust, samuti on boniteet kõrgem.
põhikursus, aerofotode tõlgendamine,loometsad, seened, putukad jne. Kogenud inventeerijatele võimaldati osalemist täiend- ja jätkukursustel, igal aastal kontrolliti inventeerimise usaldusväärsust. 2001. a. sügisel korraldati õppereis Rootsi, milles osalesid peaaegu kõik (57) inventeerijad, kellele tutvustati vääriselupaiku Rootsis. Projekti tööjõu ja -ajaressursid: inventeerimisele kulus kokku 14 800 päeva. Osa töötajaid võtsid inventeerimisest osa ühe aasta, paljud osalesid inventeerimisel kõik neli aastat. Keskmine tööpäevade hulk inventeerija kohta oli 235 päeva, andmebaasidele kulutati 775 päeva, projekti juhtimisele (projektijuhid, assistent, raamatupidaja) kokku 2140 päeva. 5. Inventeerimise metoodika Järgnev osa annab lühiülevaate Eesti vääriselupaikade inventeerimise metoodikast. Metoodikatäpsema kirjelduse leiab vääriselupaikade inventeerimise käsiraamatust (Andersson jt
materiaalsete ja rahaliste väärtuste säilimise tagamata jätmise eest. 2. Töötaja kohustused 2.1. teostama kauba koguselise ja kvaliteedilise kontrolli kauba vastuvõtmisel müügiks; 2.2. pidama materiaalsete väärtuste arvestust; 2.3. rakendama abinõusid kahju vältimiseks; 2.4. koostama ja esitama kaubalis-rahalised aruanded iga kuu esimesel tööpäeval; 2.5. võtma osa tema valduses olevate materiaalsete väärtuste inventeerimisest, mis tehakse vähemalt kord kuus; 2.5. teatama tööandjale kõigist asjaoludest, mis ohustatud kaupade säilimist; 3. Tööandja kohustused 3.1. looma töötajale tingimused, mis on vajalikud talle usaldatud materiaalsete väärtuste säilimise tagamiseks; 3..2. tutvustama töötajale materiaalsete väärtuste vastuvõtu, hoidmise, müügi ning aruannete koostamise eeskirju ja juhendeid ning seadusandlust töötajate materiaalse vastutuse kohta; samuti
kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust. Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava või soovitused metsa majandamiseks. Metsa korraldamine koosneb metsa inventeerimisest ja metsamajandamiskava koostamisest. Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine
metsanduslike abinõude efektiivsust ja planeerida tööde maht ja iseloom järgnevateks perioodideks. Riik kui omanik on huvitatud teada saama, milline on tema metsa väärtus ja seisund igas kohas ja igal ajahetkel. Traditsioonilise, kõiki metsaeraldisi kirjeldava inventeerimisega tegeldi aastani 1992. Sellest ajast alates toimub metsade inventeerimine riigi- ja erametsades. Tagastamata ja erastamata metsades aga on viimasest ülepinnalisest inventeerimisest möödunud juba 9.....18 aastat. Selleks, et koguda objektiivsemat ja aktuaalsemat informatsiooni metsamaade kohta, alustati 1999. a. statistilise metsainventeerimist. Riik tellib pakkumiskonkursi alusel metsamaade metsandusliku ja jahindusliku korraldamisteenuse. Korraldamise perioodilisus on riigimetsades tavaliselt 10 aastat. Riik laseb ka eelisostueesõigusega ja avalikel ning piiratud enampakkumistel erastatava metsa hinnata, määrates hindamise tulemusena
annaabi.ee 
