riigimõisateks (tõuaretus, sordiaretud, näidismajandus). Mõisamaade arvelt said areneda ka alevid. Mõisates on kutsekoolid, ning paigutati ka koole. Heaks näiteks on on Mooste mõis- Mooste põhikool. Talude keskmine suurus vähenes, töö tehti enamasti oma perega, alalist palgatööd kasutati vähe. Põllumajanduse juhtiv haru oli loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus, aastatel 1913-1940 kasvas kultuurrohumaade pindala 18 korda. Uute talude käivitamisel oli puudus hoonetest, inventarist, loomadest. Sageli jagati talude vahel ka mõisa majandushooneid. Asundustalusid loodi näiteks Partsi mõisas. Sellele on iseloomulik korrapärane kruntide planeering, iseloomusta asukoht muust asustusest eemal. 1929.a loodis Asunduskomisjon, mis pidi valima riigi maadest asunduskõlbulikke maid, teostama planeerimis- ja maaparandustöid, rajama juurdepääsuteed, ehitama hooned ning lõpuks müüma soovijatele. Asundused rajati senisele metsamaale, riigipoolt tehti
Siseseinad on krohvitud lubikrohviga ja värvitud lubivärviga. Pikihoonel on 1994-1995. aastatest pärinevad ristkülikukujulised kaheksaruudulised aknad, millele lisanduvad seespool Urmo Rausi vitraažid 2000-2001. aastatest. Samast ajast on ka käärkambri 6-ruudulised ja lõunaeeskoja 3- ruudulised aknad.25 39 Kuressaare kiriku põhiplaan. Allikas: MKA 37 Kuressaare kiriku läbilõige. Allikas: MKA Kiriku sisustusest on ja inventarist on kunstimälestiseks tunnistatud kokku 46 objekti. Märkimisväärne osa kiriku ajaloost on alles hiljuti ilmsiks tulnud. 2009. aastal paljandus remondi käigus lääneseina sokli tasandil väike trellitatud aken, mis viitas pühakoja all asunud hauakambrile. Samuti avastati siis paarisentimeetrise krohvikihi alt ornamentaalne kogu kiriku lage kattev maaling, mis koguduse õpetaja hinnangul pärineb 1836. aastast. Sellele toetudes tehti ka restaureerimise algne plaan ringi. 2012
seisis. Ursula Margaretha suri 1779. aasta paiku. Ajalooarhiivis on säilinud mahukas üle 80leheküljeline talle kuulunud vara inventarinimekiri. Kuna Voltveti ja Kärsu olid tolleks hetkeks omanikku vahetanud, ei sisalda see palju informatsiooni eelnimetatud mõisate kohta. Nimekiri annab hea ülevaate leskproua varandusest. Tema valduses oli sularaha, mööblit, nii kullast, hõbedast kui messingist esemeid, portselannõusid, mitmesuguseid rõivaid, 22 raamatut, dokumenteürikuid jms. Inventarist selgub ühtlasi, et leskproua käes oli 14. juunil 1776. aastal tema ja Voltveti omaniku Martin Friedrich von Krüdeneri (surn. 1790) vahel sõlmitud lepingu originaal, mille kohaselt oli Krüdener pandimõisa välja lunastanud ja selle endale saanud. Dohreni pärijad protsessisid hiljem mõisa pärast, aga edu neil selles ei olnud. Martin Friedrich oli samanimelise Voltveti mõisniku poeg, kes abiellus Christine von Bockiga Lahmuse mõisast. Nii
radadele ka sobivaid puuliike liikumisradade äärde (maastikuplaneering) lähtudes esteetilisest atraktiivsusest. Planeering tugineb säästliku metsamajandamise põhimõtetele ja planeerimisprotsessis arvestatakse ühtlasi sotsiaalsete eesmärkidega. Kui eesmärk on pakkuda puhkuseks ja loodusturismiks uusi võimalusi või soovitakse lahendada nende teemadega seotud vastuolusid, tuleks läbi viia planeerimisprotsess. Planeerimise käigus leiavad käsitlemist teemad alates inventarist kuni võimalike sihtrühmade hindamiseni. Heaks näiteks peetakse Soome Metsavalitsuse arendatavat ja planeeritavat uut loodusturismi toodet „Wild North“ (Eräsetti Wild North). „Wild North“ pakub peredele, firmadele ja teistele sihtrühmadele loodusturismi, kultuurilisi, kulinaarseid ja heaoluteenuseid (wellbeing services). Puhkealade planeerimine Maastikul, mis hõlmab loodust kultuuripärandit ja mitmesugust maakasutust, võib olla
annaabi.ee 
