kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaistvale kehaosale. Selleks kasutatakse musta karusnahavärvi, mis püsib umbes 3...4 kuud. Lisaks eelpool nimetatutele on kasutatud ka moodust, kus number külmutatakse vedelas lämmastikus jahutatud numbrirauaga mõnekuise vasika laudjale, inventarinumbritega markeeritud kaelarihmu ning tätoveerimist. Aastaid tagasi kasutati inventarinumbri põletamist sarvedele numbriraudadega. 3. Milleks on vaja veiseid märgistada? Iga looma märgistamine on vajalik selleks, et: 1) jõudlusandmeid täpselt registreerida; 2) eristada looma teistest kogu tema eluea vältel; 3) eksimatult kasutada loomade põlvnemis ja jõudlusandmeid; 4) kui loom vahetab omanikku, siis on ostjal hõlpsam olla kindel tema poolt ostetud looma tervises ja
rasva, 3,38% valku, rasv+valk 833 kg · Põlva Agro Osaühing, põlvamaal 1121 lehma, 11 076 kg, 3,93%, 3,31%, 802 kg · Suurekivi Osaühing, harjumaal 134 lehma, 10 517 kg, 4,12%, 3,51%, 802 kg · Tartu Agro AS, tartumaal 1196 lehma, 10 502 kg, 4,02%, 3,41%, 780 kg 9. Veiste märgistamine ja nudistamine MÄRGISTAMINE Loomade märgistamine püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega on algarvestuse esimeseks võtteks, milleta ei ole mõeldav ka jõudluskontroll. Märgistamisega määratakse looma individuaalsus, sest see väldib nende segiminekut. Õigete põlvnemisandmete tagamiseks märgistatakse kõik sündinud vasikad ja ostetud veised inventarinumbriga sündimise või karja toomise päeval. Farmides on, noorkarjaraamat, kuhu vasikad sündimise järjekorras sisse kantakse. Neis põllumajandusettevõtetes, kus pullvasikaid kasvatatakse nii
· * Tiinusperiood veistel 283 päeva · * Tiinusperioodi pikkus on pullvasika korral 2 päeva pikem kui lehmvasikal. · Kaksikute emakasisene arenemisperiood on umbes 3,5 päeva lühem kui üksikvasikal. · VEISEKASVATUS · JÕUDLUSKONTROLL · Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll peaksid olema rakendatud kõigis põllumajandusettevõtetes, kus eesmärgiks on karja jõudluse parandamine aretustööga · LOOMADE MÄRGISTAMINE püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega on algarvestuse esimeseks võtteks, milleta ei ole mõeldav ka jõudluskontroll · Inventarinumber pandi varem veise paremasse kõrva. Alates 2000. aasta jaanuarist pannakse kollane kõrvamärk ehk nn. euromärk mõlemasse kõrva. · Veis märgistatakse kahe kõrvamärgiga, millel põllumajanduslooma kordumatu ja eluaegne registreerimisnumber (registrinumber). · Kõrvamärk kinnitatakse veise kummassegi kõrva 20 päeva jooksul alates looma sündimise päevast.
annaabi.ee 
