Napoleon Bonaparte
aastal Austerlitzi all Austria ja Vene väed, 1806. aastal Jena
juures Preisi väed ning 1807. aastal Friedlandi lahingus uuesti venelasi. Napoleon
rajas uusi riike ja aitas seal võimule oma sugulased. Samuti lõi ta üle-euroopalisi
seadusi ja võimuorganeid, mida nimetati kontinentaalsüseemiks.
1805. aastal saavutas Suurbrirannia Prantsusmaa üle võidu suures Trafalgari
merelahingus. Briti admiral Horatio Nelson (1758-1805) sai lahingus surma, aga
tema võit päästis Suurbritannia invasiooniohust.
1808. aastal tungis Napoleon Hispaaniasse ja puhkes sõda Suurbritanniaga, kes
toetas Hispaaniat ja Portugali. Inglased saatsid Hispaaniasse väed, keda juhtis
Wellingtoni hertsog. Ta saavutas võidu Salamanca (1812) ja Vittoria (1813) lahingus
ning tõrjus parantslased Hispaaniast välja. Napoleoni katastroofiga lõppenud
sissetungi tagajärjel Venemaale 1812. aastal suri nälga või hukkus lahingus üle 500
000 prantslase.
1813