ballastveega (vetikad) maismaatransprodiga, viljaseemnetega koos (umbrohud). Ja kahjulikud on nad sellepäras, et nad hävitavad kohalikke, muudavad kohalikke toiduahelaid, võivad olla mürgised, toovad haigusi ja sellega nad nõrgendavad kohalikke populatsioone. Võõrliikide tõrjes on väga oluline ennetustöö. Kui selgitada välja võimalike võõrliikide sisenemise teed ja neid kontrollida, on võimalik tunduvalt vähendada uut võõrliikide sissetulekut ehk nn. invasiooniohtu. Väga oluline on täiendada karantiini seadusi ja neid rakendada. Paraku ei saa uute võõrliikide sissetulekut täielikult tõkestada. Siiski on tõhusam ja ühtaegu märksa odavam kõrvaldada võõrliiki leviku algstaadiumis kui olukorras, kus ta on vallutanud suure maa- ala ja tekitanud märkimisväärset kahju. Et takistada ebasoovitavate võõrliikide levikut ja ohjata nende arvukust ning biomassi, peab tegema valgustustööd. Tuleb üles leida
Võib teha ka noorenduslõikust, mida võiks pigem teha etappide kaupa. Näiteks võib lõigata kolmel või enamal aastal iga kord üks osa vanadest okstest u 50 cm kõrguselt ära. Sel juhul tuleks plaanitud okste arv lõigata ühtlaselt kogu põõsalt, mitte kunagi ainult välisküljelt (Bakker). 4.10.3. Hooldus isekülvil või levimisel Taime üheks probleemiks võib olla tema liiga kiire kasvamine. Selle vastu aitabki põhiliselt tugev tagasilõikus. Muidu taimelt suurt isekülvi- või invasiooniohtu ei ole (eHow B). Taime saab ise levitada ja paljundada mitmel viisil kõige lihtsamalt istikute ja võrsetega või ka kevadel seemnetega (Howe). Hortensiad on üldiselt vähenõudlikud taimed. Nad vajavad päikeselist, mõningase keskpäevase varjuga kasvukohta. Muld peaks olema viljakas ja piisavalt niiske. Kuivas, liivases ja lahjas mullas hortensiad ei edene. Kuival ajal vajavad nad kastmist. Neile ei sobi kohe üldse mitte suurte puude alune
annaabi.ee 
