Kui varem toodud veekogus elas nt 400 haugi, siis see ongi selle populatsiooni arvukus. Populatsiooni tihedus näitab isendite arvu pinnaühiku/ruumalaühiku kohta. Rolli mängib organismi suurus, palju toitu vajab jne. Amuuri tiiger on väljasuremis ohus, just toidu pärast (300 alles). Populatsioon muutub ajas seaduspäraselt. Seda iseloomustatakse populatsiooni dünaamikaga populatsiooni seaduspärase muutumisega ajas. Eristatakse kolme populatsioonidünaamika võimalust: Kasvav e. Invasioonilise popul. iive on positiivne. Optimaalne arvukus e. Keskkonna mahtuvus on s kujuline. Normaalne e. Stabiliseerunud populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. Seda reguleerivad tihedusest sõltuvad või sõltumatud tegurid. Populatsioonilained on arvukuse suur kõikumise keskmise taseme ümber (normaalses populatsioois) keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Liigist ja keskkonnaomadustest sõltuvalt kas sujuvad või fluktuatiivsed--hulgipaljunemised.
lahkneda. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Kui varem toodud veekogus elas näiteks 400 haugi, siis see ongi selle populatsiooni arvukus. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku/ruumala kohta. Populatsioon muutub ajas seaduspäraselt. Seda iseloomus -tatakse populatsioonidünaamikaga – populatsiooni seaduspärase muutumisega ajas. Eristatakse kolme populatsioonidünaamika võimalust: 1. Kasvava e. invasioonilise populatsiooni iive on positiivne. Kui selles populatsioonis iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt –kõve on j kujuline. Kui iive sõltub tihedusest, on kõver s kujuline, populatsioon kasvab logistiliselt. Optimaalne arvukus e. keskkonna mahtuvus on s kujuline. 2. Normaalse e. stabiliseerunud populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. Seda reguleerivad tihedusest sõltuvad või sõltumatud tegurid.
Näiteks merelindude toitumisala on meri, kuid pesitsusala enamasti rannakaljud, kus linnud moodustavad nn. linnulaatu ja elavad praktiliselt külgkülje kõrval. Mäger elab ja paljuneb samal territooriumil, tema asustustihedus ei saa olla nii suur. Populatsioon muutub ajas seaduspäraselt. Seda iseloomustatakse populatsioonidünaamikaga populatsiooni seaduspärase muutumisega ajas. Eristatakse kolme populatsioonidünaamika võimalust: 1. Kasvava e. invasioonilise populatsiooni iive on positiivne. Kui selles populatsioonis iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt kõver on j kujuline. Kui iive sõltub tihedusest, on kõver s kujuline, populatsioon kasvab logistiliselt. Optimaalne arvukus e. keskkonna mahtuvus on s kujuline. 2.Normaalse e. stabiliseerunud populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. Seda reguleerivad tihedusest sõltuvad või sõltumatud tegurid. 3
annaabi.ee 
