1) Sündivus teatud ajavahemikul populatsiooni sündivate isendite arv. 2) Suremus teatud ajavahemikul populatsioonis surevate isendite arv. 3) Sisseränne ehk immigratsioon teatud aja jooksul populatsiooni lisanduvate isendite arv. 4) Väljaränne ehk emigratsioon teatud aja jooksul populatsioonist eralduvate isendite arv. Vastavalt sündimusele v suremusele jagatakse populatsioonid kolmeks. 1) Kasvav ehk invasiooniline populatsioon 2) Kahanev ehk regressiivne populatsioon 3) Stabiilne. Isendite arv aeg eksponetsiaalne kasvukõver. Kontrolltööks peab olema tehtud 3 17 lk tvst. ÕPIK ptk 1.1 1.4
ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Vastus: miinimumireegel 5. Kas väide on tõene või väär? "Kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid vastavad kõige vähem ökoloogilisele amplituudile." Vastus: Väär 6
Keskkonnast lähtudes: hüdrobioloogia, maismaaökoloogia, aerobioloogia Antopogeensed tegurid inimtegevuse mõju organismidele (otsene ja kaudne keskkonnamuutuste läbi) Demökoloogia Uurib populatsiooni tasandil liigisiseseid suhteid. Populatsiooni omadused: arvukus, asustustihedus, ohtrus (suhteline), sündivus, suremus, ränne ehk migratsioon, levikutüüp (juhuslik, rühmaline, ühtlane), sooline jaotumine, vanuseline koosseis (normaalne, regressiivne väga palju vanemaid isendeid, invasiooniline populatsioon väga palju nooremaid, vanemad puuduvad) Keskonnamahtuvus populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Koosluse koosseid (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur Ökoton kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e. Suktsessioon koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine
mingit kindlat territooriumit. Kohaliku ehk deemi moodustab hulk mingi kohaliku liigi isendeid, kes pikema aja jooksul asustavad mingit kindlat territooriumit ning mille ulatuses toimub vaba vastastikune ristumine ehk panmiksia ja mis on teistest sama liigi esindajatest suhteliselt eraldatud. Tsönopopulatsioon hõlmab kõikides (taime)populatsioonides olevaid sama liigi isendeid. Tsönopopulatsioonil on: · Geneetiline; · Sooline; · Vanuseline (normaalne, invasiooniline ning regressiivne) ja · Seisundiline koosseis (vitaalsus: kõrge ja alanenud). Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sammult laienemine. See jaguneb: 1. Lähilevi levised jäävad olemasoleva koosluse piiridesse; 2. Kauglevi osa leviseid kantakse kooslusest välja; see võimaldab geneetilise
Tsönopopulatsiooni nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. seisundiline kooseis Ise- ja võõrtolmlemise vahekord geneetiline koosseis Vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused geneetiline koosseis Kahjustavate tegurite mõju seisundiline kooseis Mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks seisundiline kooseis Normaalne, invasiooniline ja regressiivne populatsioon. vanuseline koosseis -"Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Invasiooniline. (regressiivne) -"Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Miinimumreegel -"Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" TÕENE V. Millise puistu pindala on vähenenud viimase 30 a. jooksul? Kuusk - Kõdusoometsad 14,8% Laanemetsad 23,5%
(uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi suhteid) Isendite ühtlane paiknemine populatsioonis: juhuslik esinemine esineb, kui isendite kui isendite vahel on väga tugev konkurents. 45. Populatsiooni arvukus Isendite arvukust populatsioonis reguleerivad liigisisene ja liikidevaheline konkurents, sümbioos, kisklus ja parasiitlus aga ka kliima, temp, niiskus, kasvukoht või elukoht. Populatsiooni arvukus ajas muutub seaduspäraselt: a) kasvav e. invasiooniline populatsioon iive on positiivne. b) normaalne e. stabiliseerunud populatsioon arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus, võivad esineda populatsioonilained. c) kahanev e. regressiivne populatsioon iive on negatiivne. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljaendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendata ka biomassina või mahuna. Suurimat populatsiooni tihedust, mida keskkond suudab kanda nim. biotoobi kandevõimeks
+ tabel lk. 133. Taimeisendite arvu on kõige raskem selgeks teha seemnejärgus. Vanuseline koosseis on oluline seetõttu, et see valgustab populatsiooni kujunemiskäiku ning võimaldab ennustada selle edasist osatähtsust koosluses. Rabotnovi populatsioonitüübid: Normaalne populatsioon. Väga palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke, see kindlustab liigi säilimise koosluses. Invasiooniline populatsioon. Olemas on ainult seemnevaru või noortaimed. Regressiivne populatsioon. On olemas ainult vanemad arengujärgud, nooremaid pole või neid on nii vähe, et nad ei taga vanema põlvkonna väljavahetamist. Liigi kadumine kooslusest. 4. Seisundiline koosseis Hoolimata sellest, et taim on viljumisealine, võib õitsemise ja viljastumise maha
1) bioloogilised omadused populatsioon nagu iga üksik organism kasvab, diferentseerub ja kaitseb ennast; populatsioon omab kindlat organiseerituse astet ja struktuuri, mida on võimalik kirjeldada. 2) grupilised omadused: sündimus, suremus, vanuseline struktuur. Populatsiooni vanuseline koosseis, vanusepüramiid Populatsioonis eristatakse kolm ökoloogilist vanusegruppi (perioodi):preproduktiivne, postreproduktiivne vanusegrupp, reproduktiivne (taastav, taastekitav) 1) kasvav e. invasiooniline populatsioon sellise populatsiooni iive (arvukuse muutumine ajaühikus) on positiivne. Kui iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt. Kui iive sõltub populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon logistiliselt. Suurimat populatsiooni tihedust, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse biotoobi kandevõimeks. 2) normaalne e. stabiliseerunud populatsioon sellise populatsiooni arvukus on
See määratakse sigimispartnerite kohtumise tõenäosusega. Seksuaalselt paljunevate organismidega populatsioon ei saa ellu jääda, kui nad ei kohtu ja ei paaritu. Maksimaalne tiheduse korral on tegemist üleasustusega, kõigile ei jätku toitu vm. eluks vajalikku, tavaliselt järgneb arvukuse kiire langus. Populatsioonidünaamika on populatsiooni arvukuse seaduspärane muutumine ajas. Eristatakse 3 võimalust:1) kasvav ehk invasiooniline p. iive on positiivne. Normaalne ehk stabiliseerunud p. p.-i arvukus on dünaamilises tasakaalus 2) Kahanev ehk regressiivne p. iive on negatiivne. Keskkonnamahutavus ehk kandevõime on nivoo, millel stabiliseerub populatsiooni arvukus. Selle määrab ära toidu hulk ja kvaliteet, varjetingimuste olemasolu jpm. Populatsiooni kasvades tekib konkurents sellistele ressurssidele nagu toit, varjupaik, valgus ja paaritus kohtade ning toksiliste jäätmete kuhjumise pärast
· Vanuseline koosseis. Erinevate vanusegruppide esinemine populatsioonis määrab tema võime paljunemiseks antud momendil ja näitab ka seda, mida võib oodata tulevikus. Vanuselise koosseisu järgi võib eristada järgmisi populatsiooni tüüpe · Normaalne, väga palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke. · Regressiivne olemas vaid vanemad isendid, nooremaid pole või neid on nii vähe, et nad ei taga vanema põlvkonna väljavahetamist. · Invasiooniline populatsioon on olemas vaid noored isendid (seemnevaru taimedel), seega populatsioon on alles kujunemas. Inimpopulatsioonide puhul antakse rahvastiku püramiid, mis on sooline ja vanuseline püramiid · geneetiline koosseis missuguste pärilike omadustega on populatsiooni isendid · seisundiline e. füsioloogiline struktuur nõudluste ja keskkonna tingimuste koosmõju · etoloogiline struktuur erineva käitumisega loomarühmad antud populatsioonis
Populatsioonis eristatakse kolm ökoloogilist vanusegruppi (perioodi): a) preproduktiivne, b) reproduktiivne (taastav, taastekitav) ja c) postreproduktiivne vanusegrupp. Erinevatel organismidel kõigub nende kolme grupi suhteline kestvus suurtes piirides. Inimesel on tänapäeval need kolm vanusegruppi enam-vähem ühepikkused, vanasti oli postreproduktiivne periood tunduvalt lühem. Populatsiooni arvukus ajas muutub seaduspäraselt. On kolm erinevat võimalust: 1) kasvav e. invasiooniline populatsioon sellise populatsiooni iive (arvukuse muutumine ajaühikus) on positiivne. Tavaliselt on kasvavateks populatsioonideks noored ja kiiresti arenevad populatsioonid. Suurema osa isenditest moodustavad noored. Kui iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt. Kui iive sõltub populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon logistiliselt. Eksponentsiaalne kasv iseloomustab organismi maksimaalset võimet oma arvukust suurendada kui
Vanusepüramiidi kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. Populatsiooni sooline struktuur. Populatsiooni sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid. Taimede seas on väga levinud ühesoolised populatsioonid. 119. Populatsiooni arvukuse dünaamika: kasvukiirus, kasvukõver, eksponentsiaalne ja logistiline kasvumudel Populatsioonidünaamika. 1) Kasvav e invasiooniline populatsioon – sellise populatsiooni iive (arvukuse muutumine ajaühikus) on positiivne. Kui iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt (limiteerimatult). Kui iive sõltub populatsiooni tihedusest, siis logistiliselt . 2) Normaalne e stabiliseerunud populatsioon – sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus – võivad esineda populatsioonilained.
annaabi.ee 
