Regulaarselt on vaja määrata tiigivee hapnikusisaldust. Vikerforelli maimude haigestumisel hilodonelloosi soovitatakse neid vannitada 2,5%ses keedusoolalahuses 1015 minutit või formaliinilahuses (150 ml formaliini 1000 liitri vee kohta), toimeajaga 1520 minutit. · Ihtüoftitioos Ihtüoftirioos on naha, uimede ja lõpuste kahjustusega kulgev mageveekalade, eriti tiigikalade invasioonihaigus, millesse kõige sagedamini haigestuvad karpkalad ja vikerforellid. Haiguse tekitajaks on ümmargune, 0,51,0 mm läbimõõduga infusoor Ichthyophthirius multifiliis. Tema noorvorm on tunduvalt väiksem, läbimõõduga 0,030,04 mm. Parasiit lokaliseerub keha pinnal, uimedel ja lõpustel sidekoe ning epiteelkihi vahel. Parasiidi täiskasvanud isendid lahkuvad kalalt ning kinnituvad vees millegi külge, kattuvad õhukese kilega (tekib tsüst) ja hakkavad jagunema
piirkondades on seda patoloogiat sagedamini. Akuutsete v paranevate haavanditega kalu, eriti selliseid, kes on tugevalt kõhnunud, tuleb lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõieseinas.
Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis. Vähikasvatus on omaette vesiviljeluse haru toodab nii noorvähke looduslike vete vähivaru suurendamiseks kui kaubavähki ekspordiks Vähikasvatuse probleemid võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid Arguloos Arguloos on kalade invasioonihaigus, mille tekitajaks on Argulus'e (kalatäi) perekonda kuuluvad parasiitvähid. Arguloosipuhangud esinevad eelkõige tiikides ja basseinides kasvatatavatel kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates. Kalatäid on lameda ovaalse kehaga ja hallikasrohelise värvusega parasiitvähid. Nad elavad nii meres kui magevees, nugivad kala kehapinnal ja imevad verd. Ergasiloos Ergasiloos on lõpuselehekeste põletiku ja nekroo siga kulgev mageveekalade invasioo nihaigus. Hai guse
Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega. 16. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis. Jõevähk = astacus astacus Vähikasvatus on omaette vesiviljeluse haru toodab nii noorvähke looduslike vete vähivaru suurendamiseks kui kaubavähki ekspordiks 17. Vähikasvatuse probleemid võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid Arguloos Arguloos on kalade invasioonihaigus, mille tekitajaks on Argulus'e (kalatäi) perekonda kuuluvad parasiitvähid. Arguloosipuhangud esinevad eelkõige tiikides ja basseinides kasvatatavatel kaladel, aga ka väikestes järvedes ja veehoidlates. Kalatäid on lameda ovaalse kehaga ja hallikasrohelise värvusega parasiitvähid. Nad elavad nii meres kui magevees, nugivad kala kehapinnal ja imevad verd. Ergasiloos Ergasiloos on lõpuselehekeste põletiku ja nekroo siga kulgev mageveekalade invasioo nihaigus. Hai guse
) ja invasiooni intensiivsuse piirväärtused (lim) ehk väikseim ja suurim parasiitide arv, mis uuritavas karjas ühel loomal leitud (xmin ja xmax). Seega: II = x ± sx (1im xmin ... xmax) Kui parasiitide arv ühel loomal ei ole otseselt loendatav, siis kasutatakse II määramiseks kaudseid arvnäitajaid või hinnatakse seda mõne leppelise astmestiku alusel (näit. nõrk, mõõdukas, keskmisekujuline või tugevakujuline invasioon ning vastavalt: +, ++, +++, +++ +). invasioonihaigus (ld. invasio -- rünnak, sissetungimine) -- parasitoos. 9 karnivoorid (ld. carnivorus -- lihast toituv) -- lihasööjad, lihatoidulised, loomtoidulised. Karnivooride hulka laiemas mõttes kuuluvad ka loomade parasiidid. Vt. zoofaagid, konsumendid, heterotroofsed organismid. kasulikud interaktsioonid -- sümbioos. kavikoolid (ld. cavum -- õõs) -- õõneasukad. Endoparasiidid, kes nugivad kehaõõntes
annaabi.ee 
